Mine sisu juurde

Digitaalne peegelkaamera: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Marten (arutelu | kaastöö)
188 muudatust
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5
 
(ei näidata 10 kasutaja 16 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Nikon D800E body only 01.jpg|pisi|[[Nikon D800]] 35,9 x 24 mm CMOS-pildisensoriga digitaalne peegelkaamera]]
[[Pilt:Nikon D800E body only 01.jpg|pisi|[[Nikon D800]] 35,9 × 24 mm CMOS-pildisensoriga digitaalne peegelkaamera]]
'''Digitaalne peegelkaamera''' (ka digipeegelkaamera või DSLR) on [[Digifotoaparaat|digitaalne kaamera]], mis ühendab endas [[peegelkaamera]] (SLR) ja [[Digikassett|digikasseti]], vahetades välja [[Filmilint|filmilindi]]. Digitaalset peegelkaamerat eristab teistest peegelkaameratest peeglisüsteem. Valgus liigub läbi [[objektiiv]]i kaamerasse, kus peeglisüsteem suunab osa valgusest pildiotsijasse. Läbi pildiotsija paistab täpselt sama pilt, mis kaamera [[andur]]i poolt [[Mälukaart|mälukaardile]] salvestatakse. Peegelkaamera idee seisnebki selles, et fotograaf näeks täpselt seda, mida ta pildistab.
'''Digitaalne peegelkaamera''' ehk '''digipeegelkaamera''' (ingliskeelne lühend DSLR – digital single-lens reflex camera) on [[Digifotoaparaat|digitaalne kaamera]], milles on ühendatud [[peegelkaamera]] (SLR) ja [[digikassett]], vahetades välja [[Filmilint|filmilindi]]. Digipeegelkaamerat eristab teistest peegelkaameratest peeglisüsteem. Valgus liigub läbi [[objektiiv]]i kaamerasse, kus peeglisüsteem suunab osa valgusest pildiotsijasse. Läbi pildiotsija paistab täpselt sama pilt, mille kaamera [[sensor]] [[Mälukaart|mälukaardile]] salvestab. Peegelkaamera idee seisnebki selles, et fotograaf näeks täpselt seda, mida ta pildistab.
==Digipeegelkaamerate ehitus==
==Digitaalsete peegelkaamerate ülesehitus==
[[File:SLR cross section.svg|frame|right|250px|Peegelkaamera läbilõige. Elektroonikat ning ekraani pole näidatud.
[[Pilt:SLR cross section.svg|frame|Peegelkaamera läbilõige. Elektroonikat ja ekraani pole näidatud.
<ol>
<ol>
<li>[[Objektiiv]]
<li>[[Objektiiv]]
<li>Peegel
<li>Peegel
<li>[[Katik]]
<li>[[Katik]]
<li>[[Pildiandur]]
<li>[[Pildiandur|Pildisensor]]
<li>Mattklaas
<li>Mattklaas
<li>Korrigeeriv lääts
<li>Korrigeeriv lääts
13. rida: 13. rida:
<li>[[Pildiotsija]]
<li>[[Pildiotsija]]
</ol>]]
</ol>]]
[[Pilt:E-30-Cutmodel.jpg|pisi|Digitaalse peegelkaamera [[Olympus E-30]] läbilõige]]
[[Pilt:Olympus E-30-Cutmodel.jpg|pisi|Digitaalse peegelkaamera [[Olympus E-30]] läbilõige]]
Sarnaselt peegelkaameratele on ka digitaalsetes peegelkaamerates peamiselt kasutusel vahetatavad objektiivid (1) vastava objektiivikeermega ehk [[Bajonettühendus|bajonetiga]]. Mehaaniline liikuv peeglisüsteem (2) on paigutatud objektiivi telje suhtes 45° nurga alla, seega suunab ta objektiivilt tuleva valguse 90° üles, peeglikambri "lakke" (üksikute mudelite puhul ka külje peale), kus valgus läbib esmalt mattklaasi (5), seejärel korrigeeriva läätse (6) ning pentapeegeldi (7), mis suunab kujutise optilisse pildiotsijasse (8). Enamus algtaseme peegelkaamerad kasutavad traditsioonilise [[pentaprisma]] asemel [[Pentapeegel|pentapeeglit]]. Pentapeegel koosneb põhiliselt [[plast]]ist ning seda on lihtsam ning odavam toota kui pentaprismat, kuid pentapeegli puhul on kujutis pildiotsijast vaadatuna tavaliselt tumedam.<ref name=darkside>{{cite book | title = Camera Technology | author = Norman Goldberg | publisher = Academic Press | year = 1992 | isbn = 0-12-287570-2 | url = http://books.google.com/books?id=x4334ns-3noC&pg=PA135&dq=roof+pentaprism#PPA135,M1 }}</ref>
Sarnaselt peegelkaameratega on ka digipeegelkaamerates kasutusel peamiselt vahetatavad objektiivid (1) vastava objektiivikeermega ehk [[Bajonettühendus|bajonetiga]]. Mehaaniline liikuv peeglisüsteem (2) on paigutatud objektiivi telje suhtes 45° nurga alla, seega suunab ta objektiivilt tuleva valguse 90° üles, peeglikambri "lakke" (üksikute mudelite korral ka küljele), kus valgus läbib esmalt mattklaasi (5), seejärel korrigeeriva läätse (6) ja pentapeegeldi (7), mis suunab kujutise optilisse pildiotsijasse (8). Enamik algtaseme peegelkaameraid kasutavad traditsioonilise [[pentaprisma]] asemel [[Pentapeegel|pentapeeglit]]. Pentapeegel koosneb põhiliselt [[plast]]ist ning seda on lihtsam ja odavam toota kui pentaprismat, kuid pentapeegli korral on kujutis pildiotsijast vaadatuna tavaliselt tumedam.<ref name="darkside" />


[[Fookus|Fokuseerimine]] saab olla kas manuaalne või automaatne. Automaatse fokuseerimise puhul vajutatakse päästik poolenisti alla või kasutatakse eraldiseisvat autofookuse nuppu. Pildistamise hetkeks tõuseb peegel üles, et võimaldada valgusel jõuda otse fokaaltasandile. Seejärel avatakse katik (3) särituseks. Pärast katiku taassulgumist naaseb peegel oma endisesse asendisse. Tänapäevastel kaameratel, millel on automaatsäri ja autofookus, on sageli peegli keskosa poolläbipaistev, võimaldades osa valgusest minna läbi peegli. Peapeegli tagumise poole küljes on sel juhul väiksem sekundaarne peegel, mis suunab talle langeva osa valgusest alla, peeglikambri põhja, kus asuvad autofookus- ja/või automaatsäritussensorid. Sekundaarsel peeglil on omakorda mehhanism, mis ta võtte hetkeks vastu peapeeglit kokku lapib.<ref name=darkside></ref>
[[Fookus|Teravustamine ehk fokuseerimine]] saab olla kas manuaalne või automaatne. Automaatteravustamise korral vajutatakse päästik poolenisti alla või kasutatakse eraldiseisvat automaatteravustamise nuppu. Pildistamise hetkeks tõuseb peegel üles, et võimaldada valgusel jõuda otse fokaaltasandile. Seejärel avatakse katik (3) särituseks. Pärast katiku taassulgumist naaseb peegel endisesse asendisse. Tänapäevastel kaameratel, millel on automaatsäri ja automaatteravustamine, on sageli peegli keskosa poolläbipaistev, võimaldades osal valgusest minna läbi peegli. Peapeegli tagumise poole küljes on sel juhul väiksem sekundaarne peegel, mis suunab talle langeva osa valgusest alla, peeglikambri põhja, kus asuvad automaatteravustamise ja/või automaatsäritusandurid. Sekundaarsel peeglil on omakorda mehhanism, mis ta võtte hetkeks vastu peapeeglit kokku lapib.<ref name="darkside" />


Erinevalt uudsetest [[digihübriidkaamera]]test võimaldab peegelsüsteem koos eraldiseisvate autofookuse- ning särimõõtesensoritega täpset optilist eelvaadet. Iga digitaalne kaamera sisaldab endas [[võimendi]]t, [[analoog-digitaal muundur]]it, [[pildiprotsessor]]it ning teisi [[Mikroprotsessor|(mikro)protsessoreid]] kujutise digitaalseks töötlemiseks, andmete salvestamiseks ning nende elektrooniliseks kuvamiseks.
Erinevalt uudsetest [[digihübriidkaamera]]test võimaldab peegelsüsteem koos eraldi automaatteravustamise ja särimõõteanduritega täpset optilist eelvaadet. Iga digitaalne kaamera sisaldab [[võimendi]]t, [[analoog-digitaal muundur]]it, [[pildiprotsessor]]it ja muid [[Mikroprotsessor|(mikro)protsessoreid]] kujutise digitaalseks töötlemiseks, andmete salvestamiseks ja nende elektrooniliseks kuvamiseks.


===Faasituvastusega autofookus===
===Faasituvastusega automaatteravustamine===


Tavaliselt kasutavad digitaalsed peegelkaamerad [[faasituvastusega autofookus]]e süsteemi. See fokusseerimismeetod on väga kiire, kuid nõuab optilisele teele spetsiaalse sensori lisamist, mistõttu kasutatakse seda süsteemi peamiselt vaid digipeegelkaamerate puhul. Digitaalsed kaamerad, mis kasutavad [[Vedelkristallkuvar|LCD ekraan]]il või elektroonilises pildiotsijas reaalaja vaadet, peavad kasutama [[kontrastituvastusega autofookus]]t, mis on mõnedes rakendustes aeglasem.
Tavaliselt on digipeegelkaameratel [[faasituvastusega automaatteravustamine]]. See teravustamismeetod on väga kiire, kuid nõuab optilisele teele spetsiaalse sensori lisamist, mistõttu kasutatakse seda süsteemi peamiselt vaid digipeegelkaamerate korral. Digikaameratel, mis kasutavad [[Vedelkristallkuvar|LCD-ekraan]]il või elektroonilises pildiotsijas reaalajavaadet, peab olema [[kontrastituvastusega automaatteravustamine]], mis on mõnes rakenduses aeglasem.


==Digitaalsete peegelkaamerate omadused==
==Digipeegelkaamerate omadused==


===Režiimiketas===
===Režiimiketas===
Digitaalsed peegelkaamerad, nagu ka enamus teised digitaalsed kaamerad, omavad enamasti režiimiketast, et pääseda ligi standardsetele kaamera sätetele (PASM) või stseenirežiimidele. Standardsed kaamera režiimid on programmeeritud automaatne režiim, automaatne katiku prioriteedi režiim, avaprioriteediga automaatrežiim ning täismanuaalne käsitsi režiim. Stseenirežiime on mitmeid erinevad ning oma olemuselt on nad vähem kohandatavad. Tüüpilisemad neist on täis-automaat, maastiku, portree, spordi, makro ja öö režiimid. Professionaalsed digitaalsed peegelkaamerad endas üldiselt stseenirežiime ei sisalda, sest professionaalsed fotograafid tunnevad oma tehnikat ning oskavad kiiresti kaamera sätteid muutes ning kohendades saavutada omale meelepärane foto.
Digipeegelkaameratel, nagu digikaameratel enamasti, on režiimiketas, et pääseda ligi standardsetele kaamera seadmetele (PASM) või stseenirežiimidele. Standardsed kaamera režiimid on programmeeritud automaatne režiim, automaatne katikuprioriteedi režiim, avaprioriteediga automaatrežiim ja täismanuaalne režiim. Stseenirežiime on mitu, kuid neid saab vähem kohandada. Tüüpilisemad neist on täisautomaat-, maastiku-, portree-, spordi-, makro- ja öörežiim. Professionaalsed digipeegelkaamerad üldiselt stseenirežiime ei sisalda, sest professionaalsed fotograafid tunnevad oma tehnikat ning oskavad kiiresti kaamera sätteid muutes ning kohandades saavutada soovitud kvaliteediga foto.


===Tolmueemaldussüsteemid===
===Tolmueemaldussüsteemid===


Kui kaamera töötab, tekib anduri pinnale [[staatiline elekter]], mis meelitab ligi tolmu, mis võib vahel väga selgelt fotode peal nähtav olla tumedate laigukestena. Ainuke koht, kust tolm peegelkaamera sisemusse minna saab on objektiiviava, ning pea ainuke aeg, millal tolm sinna minna saab, on objektiivi vahetamise ajal: siis, kui ava on lahti.<ref name="photopoint">{{Cite web |url=http://blog.photopoint.ee/tolm-sensor-puhtus |title=TOLM – digitaalse peegelkaamera kuri vaenlane|date=16. juuni 2008 |accessdate=8. oktoober 2012 |publisher=Photopoint}}</ref>
Kui kaamera töötab, tekib sensori pinnale [[staatiline elekter]], mis meelitab ligi tolmu, mis võib vahel väga selgelt fotode peal nähtav olla tumedate laigukestena. Ainuke koht, kust tolm peegelkaamera sisemusse minna saab, on objektiiviava, ning pea ainuke aeg, millal tolm sinna minna saab, on objektiivi vahetamise ajal: siis, kui ava on lahti.<ref name="photopoint" />
Anduri puhastamiseks tolmust on põhiliselt kaks viisi: anduri märgpuhastus või anduri puhastamine õhkpumbaga.
Sensori tolmust puhastamiseks on põhiliselt kaks viisi: sensori märgpuhastus või sensori puhastamine õhkpumbaga.


2002. aastal tutvustas Sigma oma esimest digitaalset peegelkaamerat [[Sigma SD9]], millel oli „tolmukatte“ filter, mis asub vahetult objektiivi bajoneti taga ning aitab vältida tolmu sattumist kaamera kere sisemusse.
2002. aastal tõi Sigma turule oma esimese digipeegelkaamera [[Sigma SD9]], millel oli tolmufilter, mis asub vahetult objektiivi bajoneti taga ning aitab vältida tolmu sattumist kaamera sisemusse.


2003. aastal esitles [[Olympus Corporation|Olympus]] oma esimest digitaalset peegelkaamerat [[Olympus E-1]], millel oli sisse ehitatud anduri puhastussüsteem. Teised digipeegelkaamerate tootjad on Olympuse eeskuju järginud ning tänapäeval on digitaalsetes peegelkaamerates asuvad tolmueemaldussüsteemid väga levinud: näiteks Pentaxi kaameratel on kolmeastmeline tolmueemaldussüsteem: andurile on kantud fluoriidvääristus, mis peaks minimaliseerima sinna kinni jääva tolmukübemete hulga. Kui sinna siiski mingeid kübemeid satub, eemaldatakse need sealt andurit suurel kiirusel raputades. Lõpuks peaks tolm langema kere põhjas olevale kleepribale. Uuematel peegelkaameratel on kõigil anduri puhastussüsteem olemas, mis paneb tolmuosakeste eemaldamiseks andurit katva [[madalsagedusfilter|madalsagedusfiltri]] vibreerima. Paljud kaamerad võimaldavad kontrollida anduri tolmusust automaatselt.<ref name="photopoint"></ref><ref name="nikon">{{Cite web |url=https://nikoneurope-pt.custhelp.com/app/answers/detail/a_id/30909/~/digitaalse-%E3%BChe-objektiiviga-peegelkaamera-anduri-puhastamine|title=Digitaalse ühe objektiiviga peegelkaamera anduri puhastamine|accessdate=8. oktoober 2012 |publisher=Nikon}}</ref>
2003. aastal esitles [[Olympus Corporation|Olympus]] oma esimest digipeegelkaamerat [[Olympus E-1]], millel oli sisseehitatud sensoripuhastussüsteem. Teised digipeegelkaamerate tootjad on Olympuse eeskuju järginud ja tänapäeval on digipeegelkaamerates asuvad tolmueemaldussüsteemid väga levinud, näiteks Pentaxi kaameratel on kolmeastmeline tolmueemaldussüsteem: sensorile on kantud fluoriidvääristus, mis peaks minimeerima sinna kinni jääva tolmukübemete hulga. Kui sinna siiski mingeid kübemeid satub, eemaldatakse need sealt sensorit kiiresti raputades. Lõpuks peaks tolm langema kere põhjas olevale kleepribale. Kõigil uuematel peegelkaameratel on olemas sensoripuhastussüsteem, mis paneb tolmuosakeste eemaldamiseks sensorit katva [[madalsagedusfilter|madalsagedusfiltri]] vibreerima. Paljud kaamerad võimaldavad kontrollida sensori tolmusust automaatselt.<ref name="photopoint" /><ref name="nikon" />


===Vahetatavad objektiivid===
===Vahetatavad objektiivid===
[[Pilt:Canon EF 28-300 L IS horizontal-view.jpg|pisi|Canon EF 28-300 f3.5-5.6 L IS [[suumobjektiiv]]]] [[Pilt:Lens Nikkor 50mm.jpg|pisi|200px|Nikon Nikkor AF 50mm/1.8D [[fiksobjektiiv]]]]
[[Pilt:Canon EF 28-300 L IS horizontal-view.jpg|pisi|Canon EF 28–300 f3.5–5.6 L IS [[suumobjektiiv]]]] [[Pilt:Lens Nikkor 50mm.jpg|pisi|Nikon Nikkor AF 50mm/1.8D [[fiksobjektiiv]]]]
Üks põhilisi tegureid, miks peegelkaamerad on populaarsed, on võimalus vahetada objektiive vastavalt vajadusele. See omadus ei ole siiski iseloomulik ainult peegelkaameratele, vaid ka peeglita hübriidkaameratele, mis on samuti üha populaarsemaks muutumas. Peegelkaamerate objektiividel on spetsiaalne bajonett, mis on enamasti eri peegelkaamerate tootjatel isesugune. Fotograafid sageli kasutavad ühe ja sama tootja keresid ning objektiive (näiteks [[Canon EF bajonett|Canon EF objektiive]] koos [[Canon (company)|Canon]]i kerega), kuigi on olemas ka iseseisvad objektiivitootjad, nagu näiteks [[Sigma Corporation|Sigma]], [[Tamron]], [[Tokina]] ja [[Vivitar]], kes valmistavad objektiive erinevatele bajonettidele. On olemas ka adapterid, mis võimaldavad kasutada objektiive bajonettidel, milleks see objektiiv pole ette nähtud.
Üks põhilisi tegureid, miks peegelkaamerad on populaarsed, on võimalus vahetada objektiive vastavalt vajadusele. See omadus ei ole siiski iseloomulik ainult peegelkaameratele, vaid ka peeglita hübriidkaameratele, mis on samuti üha populaarsemaks muutumas. Peegelkaamerate objektiividel on spetsiaalne bajonett, mis on enamasti eri peegelkaamerate tootjatel isesugune. Fotograafid sageli kasutavad ühe ja sama tootja keresid ning objektiive (näiteks [[Canon EF bajonett|Canon EF objektiive]] koos [[Canon (company)|Canon]]i kerega), kuigi on olemas ka iseseisvad objektiivitootjad, nagu näiteks [[Sigma Corporation|Sigma]], [[Tamron]], [[Tokina]] ja [[Vivitar]], kes valmistavad objektiive erinevatele bajonettidele. On olemas ka adapterid, mis võimaldavad kasutada objektiive bajonettidel, milleks see objektiiv pole ette nähtud.


Paljud objektiivid on kasutatavad nii uutel digitaalsetel peegelkaameratel kui ka vanadel filmikaameratel. Kui kasutada 35 mm filmile või sama suurusega digitaalsele pildiandurile mõeldud objektiivi väiksema anduriga digitaalse peegelkaamera ees, on tulemus „pügatud“ (nn ''crop factor''): objektiivil tundub olevat suurem fookuskaugus kui tegelikult on. Mida väiksem on andur, seda kitsama vaatenurgaga nähtav kujutis salvestub (sama objektiivi korral). Enamik digitaalsete peegelkaamerate tootjaid valmistavad spetsiaalseid objektiive ka väiksematele anduritele, kui seda on traditsiooniline 35 mm andur, põhiliselt on selliste objektiivide fookuskaugused lainurga piirkonnas ning need üldiselt täiskaaderkaamerate kerede ees täisfunktsionaalselt ei tööta.<ref name="cnet">{{Cite web |url=http://news.cnet.com/8301-13580_3-9834860-39.html|title=How Nikon bettered Canon with full-frame SLRs|author=Stephen Shankland|date=17. detsember 2007 |accessdate=8. oktoober 2012 |publisher=Cnet}}</ref>
Paljud objektiivid on kasutatavad nii uutel digipeegelkaameratel kui ka vanadel filmikaameratel. Kui kasutada 35&nbsp;mm filmile või sama suurusega digitaalsele pildisensorile mõeldud objektiivi väiksema sensoriga digipeegelkaamera ees, on tulemus "pügatud" (nn ''crop factor''): objektiivil tundub olevat suurem fookuskaugus kui tegelikult on. Mida väiksem on sensor, seda kitsama vaatenurgaga nähtav kujutis salvestub (sama objektiivi korral). Enamik digipeegelkaamerate tootjaid valmistab spetsiaalseid objektiive ka väiksematele sensoritele, kui seda on traditsiooniline 35&nbsp;mm sensor, põhiliselt on selliste objektiivide fookuskaugused lainurga piirkonnas ning need üldiselt täiskaaderkaamerate kerede ees täisfunktsionaalselt ei tööta.<ref name="cnet" />


===HD video salvestamine===
===HD-video salvestamine===
Alates aastast 2008 omavad enamik peegelkaameraid [[kõrglahutus]]ega video salvestamise võimalust.<ref name="dslrvideo">{{Cite web |url=http://dslrvideoshooter.com/10-must-read-hdslr-guides-for-filmmakers/|title=10 Must Read HDSLR Guides For Filmmakers|date=16. juuni 2010 |accessdate=8. oktoober 2012 |publisher=DSLR Video Shooter}}</ref> Esimene digitaalne peegelkaamera oli [[Nikon D90]] mis suudab salvestada videot režiimis 720p24 (24 kaadrit sekundis [[resolutsioon]]il 1280×720). Teised varajased filmi salvestamise võimalusega digitalsed peegelkaamerad omasid ebastandardset resolutsiooni või [[kaadrisagedus]]t: näiteks [[Pentax K-7]] kasutab mittestandardset resolutsiooni 1536×1024, mis vastab 3:2 küljesuhtele. [[Canon EOS 500D]] (Rebel T1i) võimaldab mittestandardset kaadrisagedust 20 kaadrit sekundis resolutsioonil 1080p, kuid ka tavapärasemat 720p30 režiimi.
Alates 2008. aastast võimaldab enamik peegelkaameraid [[kõrglahutus]]ega videot salvestada.<ref name="dslrvideo" /> Esimene digipeegelkaamera oli [[Nikon D90]], millega saab salvestada videot režiimis 720p24 (24 kaadrit sekundis [[lahutusvõime]]ga 1280×720). Teistel vanematel videosalvestusvõimalusega digipeegelkaameratel olid ebastandardsed lahutusvõimed või [[kaadrisagedus]]ed: näiteks [[Pentax K-7]] kasutab mittestandardset lahutusvõimet 1536×1024, mis vastab 3:2 küljesuhtele. [[Canon EOS 500D]] (Rebel T1i) võimaldab mittestandardset kaadrisagedust 20 kaadrit sekundis lahutusvõimega 1080p, kuid ka tavalisemat 720p30 režiimi.


Peegelkaamera sensor on palju suurem kui tavalise videokaamera oma, mistõttu peegelkaameraga filmitud videol on teistsugused omadused: peegelkaameratega filmides on võimalik saavutada palju väiksem [[teravussügavus]] ning parem jõudlus hämaras.<ref name="canon">{{Cite web |url=http://www.learn.usa.canon.com/resources/articles/2011/whats_news_eosrebel_t1i_moviemode_article.shtml|title=What's New in the EOS Rebel T1i: HD Movie Mode|author=Rudy Winston|date=27. märts 2011 |accessdate=8. oktoober 2012 |publisher=Canon}}</ref>
Peegelkaamera sensor on palju suurem kui tavalisel videokaameral, mistõttu on peegelkaameraga filmitud videol teistsugused omadused: peegelkaameratega filmides on võimalik saavutada palju väiksem [[teravussügavus]] ning parem jõudlus hämaras.<ref name="canon" />


Peegelkaamera sensoril on väga palju [[Piksel|piksleid]] (tänapäevastel peegelkaamerate lahutusvõime on enamasti vähemalt 12MP). [[Full HD]] videoklipi (1920×1080 pikslit) jaoks ei lähe aga vaja rohkem kui 2 MP. Sellises olukorras jätab kaamera video salvestamisel piksliridu vahele. Selliselt saadud piksliread pressitakse horisontaalselt kokku ning kombineeritakse lõppkaadriks. Selline tehniline lahendus, mis on leiutatud üle saamaks fotograafia jaoks optimeeritud sensori iseärasustest, toodab soovimatuid kõrvalefekte nagu [[Aliasing]] ja [[Moiré efekt]]. Aliasing on nähtus, kus kontuursete teravate joonte tihe koospaiknemine tekitab kaadris silmatorkava ja häiriva virvenduse. Samal põhjusel tekib Moiré – värviline, vahel ka täpiline virvendus kontuursetel, peene mustriga ja hästi fookuses olevatel aladel.<ref name="fotokursus">{{Cite web |url=http:/www.fotokursus.ee/7-pohjust-miks-peegelkaamera-filmimiseks-ei-kolba/ |title=7 põhjust, miks peegelkaamera filmimiseks ei kõlba|author=Lauri Veerde|date=6. juuli 2012 |accessdate=8. oktoober 2012 |publisher=Fotokursus}}</ref>
Peegelkaamera sensoril on väga palju [[Piksel|piksleid]] (tänapäevaste peegelkaamerate lahutusvõime on enamasti vähemalt 12 MP). [[Full HD]] videoklipi (1920×1080 pikslit) jaoks ei lähe aga vaja rohkem kui 2 MP. Sellises olukorras jätab kaamera video salvestamisel piksliridu vahele. Selliselt saadud piksliread pressitakse horisontaalselt kokku ja kombineeritakse lõppkaadriks. Selline tehniline lahendus, mis on leiutatud üle saamaks fotograafia jaoks optimeeritud sensori iseärasustest, toodab soovimatuid defekte nagu [[Aliasing]] ja [[Muaree-efekt]]. Aliasing on nähtus, kus kontuursete teravate joonte tihe koospaiknemine tekitab kaadris silmatorkava ja häiriva virvenduse. Samal põhjusel tekib Moiré – värviline, vahel ka täpiline virvendus kontuursetel, peene mustriga ja hästi fookuses olevatel aladel.<ref name="fotokursus" />
⚫
Fotode pildistamiseks optimeeritud suure sensori tõttu tekib ka tarretiseefekt (ingl. k. ''Shutter Rolling''). Erinevalt [[CCD-andur|CCD-sensor]]ist ei salvesta [[CMOS-andur|CMOS-sensor]] kaadrit kõik pikslid korraga, vaid umbes nagu [[skanner]] – hulk piksliridu ülevalt alla. Seetõttu tekib efekt, kus kiiresti liikuvad objektid võivad ühes kaadris olla mitmes eri kohas. 24 ja enam kaadrit sekundis jooksval videol näeb selline asi välja nii, et tekib tunne, nagu pilt veniks kui kumm või kõiguks nagu tarretis.<ref name="fotokursus" />


⚫
Digipeegelkaamerate optilise konstruktsiooni tõttu puuduvad neil mõningad elementaarsed funktsioonid, mis on enamikul videokaameratel: korralik automaatteravustamine filmimise ajal, elektriline suum ja elektrooniline pildiotsija/eelvaade. Seega on peegelkaameraga filmimine keerukam kui videokaameraga, sest peegelkaameraga filmimine on oskuste ning võttepaiga suhtes palju nõudlikum.
⚫
Fotode pildistamiseks optimeeritud suure sensori tõttu tekib ka tarretiseefekt (ingl. k. ''Shutter Rolling''). Erinevalt [[CCD andur]]ist ei salvesta [[CMOS andur]] kaadrit kõik pikslid korraga vaid umbes nagu [[skanner]] – hulk piksliridu ülevalt alla. Seetõttu tekib efekt, kus kiiresti liikuvad objektid võivad ühes kaadris olla mitmes erinevad kohas. 24 ja enam kaadrit sekundis jooksval videol näeb selline asi välja nii, et tekib tunne nagu pilt veniks kui kumm või kõiguks nagu tarretis.<ref name="fotokursus"></ref>


⚫
Video funktsionaalsus on peegelkaamerates alates selle loomisest tunduvalt paranenud. Tänapäeval on enamikul peegelkaameratel HD-video salvestamise võimalus, alates algtaseme kaameratest nagu näiteks [[Canon EOS 700D]] (EOS Rebel T5i) ja [[Nikon D3200]], lõpetades professionaalidele mõeldud peegelkaameratega [[Canon EOS-1D C]] ja [[Nikon D4]]. Suurenenud on nii video lahutusvõime kui ka selle bitikiirus ning salvestatavate [[faililaiend]]ite arv. Paranenud on automaatteravustamine ja säri käsijuhtimine.
⚫
Digitaalsete peegelkaamerate optilise konstruktsiooni tõttu puuduvad nendel mõningad elementaarsed funktsioonid, mida omavad enamus videokaameraid: korralik autofookus filmimise ajal, elektriline suum ning elektrooniline pildiotsija/eelvaade. Seega on peegelkaameraga filmimine keerukam kui videokaameraga, sest peegelkaameraga filmimine on oskuste ning võttepaiga suhtes palju nõudlikum.


⚫
Peegelkaamerate videofunktsioonide kiire areng on tekitanud revolutsiooni digitaalses filmitegemises: peegelkaameraid kasutatakse paljude [[film]]ide, dokumentaalide, telesaadete ning reklaamide ja muu filmimiseks. Üks selline projekt on Canoni "Story Beyond Still" konkurss, kus filmitegijad valmistasid ühiselt 8 peatükiga lühifilmi. Iga peatükki filmiti ainult paar nädalat ja seejärel määrati võitja, hiljem filmisid kõik võitjad koos loo viimase peatüki. Eriti populaarseks on peegelkaameraga filmimine saanud [[Sõltumatu filmikompanii|sõltumatute filmitegijate]] seas.
⚫
Video funktsionaalsus on peegelkaamerates alates selle loomisest tunduvalt paranenud. Tänapäeval omavad enamus peegelkaameraid HD video salvestamise võimalust, alates algtaseme kaameratest nagu näiteks [[Canon EOS 700D]] (EOS Rebel T5i) ja [[Nikon D3200]]), lõpetades professionaalidele mõeldud peegelkaameratega [[Canon EOS-1D C]] ja [[Nikon D4]]. Suurenenud on nii video resolutsioon kui ka selle bitikiirus ning salvestatavate [[faililaiend]]ite arv. Paranenud on autofookus ning käsitsi särituse juhtimine.


⚫
Tänu taskukohasele hinnale ja mugavale suurusele kasutati viit Canon [[EOS 5D Mark II]] ja kaht [[Canon 7D]] digipeegelkaamerat [[Hollywood]]i kassahiti "[[Tasujad]]" võtetel. Peegelkaamerad võimaldasid filmida rohkemate nurkade alt ning vähendasid keeruliste märulistseenide kordusvõtete arvu.<ref name="canon2" />
⚫
Kiire peegelkaamerate videofunktsioonide areng on tekitanud revolutsiooni digitaalses filmitegemises: peegelkaameraid kasutatakse paljude [[film]]ide, dokumentaalide, telesaadete ning reklaamide ja teiste projektide filmimiseks. Üks selline projekt on Canoni "Story Beyond Still" konkurss, kus filmitegijad ühiselt tegid 8 peatükiga lühifilmi. Iga peatükki filmiti ainult paar nädalat ja seejärel määrati võitja, hiljem filmisid kõik võitjad koos loo viimase peatüki. Eriti populaarseks on peegelkaameraga filmimine saanud [[Sõltumatu filmikompanii|sõltumatute filmitegijate]] seas.


Seoses peegelkaamerate kasutamisega videokaameratena toodetakse [[Elektrooniline pildiotsija|elektroonilisi pildiotsijaid]], et muuta filmimine mugavamaks.<ref name="nofilm" />
⚫
Tänu taskukohasele hinnale ning mugavale suurusele kasutati viit Canon [[EOS 5D Mark II]] ning kaht [[Canon 7D]] digitaalset peegelkaamerat [[Hollywood]]i kassahiti „[[Tasujad]]“ võtetel. Peegelkaamerad võimaldasid filmida rohkemate nurkade alt ning vähendasid keeruliste märulistseenide kordusvõtete arvu.<ref name="canon2">{{Cite web |url=http://usa.canon.com/cusa/about_canon?pageKeyCode=pressreldetail&docId=0901e0248055b504|title=
More Sharing ServicesShare | Share on facebook Share on twitter Share on digg Share on delicious Share on google
Canon EOS 5D Mark II and EOS 7D Digital SLR Cameras of Choice for Stunts and Action Work on Set of "Marvel's The Avengers"|accessdate=8. oktoober 2012 |publisher=Canon}}</ref>

⚫
Seoses peegelkaamerate kasutamisega videokaameratena, toodetakse [[Elektrooniline pildiotsija|elektroonilisi pildiotsijaid]], et muuta filmimine mugavamaks.<ref name="nofilm">{{Cite web |url=http://nofilmschool.com/2010/09/zacuto-announces-evf-viewfinder-with-70-less-resolution-than-the-redrock-micro/|title=Zacuto Announces EVF Viewfinder, Redrock Micro EVF May Have Less Resolution than Claimed|author=Ryan Koo|date=30. september 2010|accessdate=8. oktoober 2012|publisher=Nofilmschool}}</ref>


==Viited==
==Viited==
{{viited|allikad}}
{{viited|1=allikad|allikad=
<ref name="darkside">{{cite book | title = Camera Technology | author = Norman Goldberg | publisher = Academic Press | year = 1992 | isbn = 0-12-287570-2 | url = http://books.google.com/books?id=x4334ns-3noC&pg=PA135&dq=roof+pentaprism#PPA135,M1}}</ref>
<ref name="photopoint">{{Cite web |url=http://blog.photopoint.ee/tolm-sensor-puhtus |title=TOLM – digitaalse peegelkaamera kuri vaenlane|date=16. juuni 2008 |accessdate=29. oktoobril 2013 |publisher=Photopoint}}</ref>
<ref name="nikon">{{Cite web|url=https://nikoneurope-pt.custhelp.com/app/answers/detail/a_id/30909/~/digitaalse-%E3%BChe-objektiiviga-peegelkaamera-anduri-puhastamine|title=Digitaalse ühe objektiiviga peegelkaamera anduri puhastamine|accessdate=29. oktoobril 2013|publisher=Nikon}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>
<ref name="cnet">{{Cite web|url=http://news.cnet.com/8301-13580_3-9834860-39.html|title=How Nikon bettered Canon with full-frame SLRs|author=Stephen Shankland|date=17. detsember 2007|accessdate=29. oktoobril 2013|publisher=Cnet|archive-date=2011-11-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20111113083154/http://news.cnet.com/8301-13580_3-9834860-39.html|url-status=dead}}</ref>
<ref name="dslrvideo">{{Cite web |url=http://dslrvideoshooter.com/10-must-read-hdslr-guides-for-filmmakers/|title=10 Must Read HDSLR Guides For Filmmakers|date=16. juuni 2010 |accessdate=29. oktoobril 2013 |publisher=DSLR Video Shooter}}</ref>
<ref name="canon">{{Cite web |url=http://www.learn.usa.canon.com/resources/articles/2011/whats_news_eosrebel_t1i_moviemode_article.shtml|title=What's New in the EOS Rebel T1i: HD Movie Mode|author=Rudy Winston|date=27. märts 2011 |accessdate=29. oktoobril 2013 |publisher=Canon}}</ref>
<ref name="fotokursus">{{Cite web |url=http://www.fotokursus.ee/7-pohjust-miks-peegelkaamera-filmimiseks-ei-kolba/|title=7 põhjust, miks peegelkaamera filmimiseks ei kõlba|author=Lauri Veerde|date=16. juuni 2010 |accessdate=29. oktoobril 2013 |publisher=Fotokursus}}</ref>
<ref name="canon2">{{Cite web|url=http://usa.canon.com/cusa/about_canon?pageKeyCode=pressreldetail&docId=0901e0248055b504|title=More Sharing ServicesShare. Share on facebook Share on twitter Share on digg Share on delicious Share on google Canon EOS 5D Mark II and EOS 7D Digital SLR Cameras of Choice for Stunts and Action Work on Set of "Marvel's The Avengers"|accessdate=29. oktoobril 2013|publisher=Canon|archive-date=2012-05-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20120513205028/http://usa.canon.com/cusa/about_canon?pageKeyCode=pressreldetail&docId=0901e0248055b504|url-status=dead}}</ref>
⚫
<ref name="nofilm">{{Cite web |url=http://nofilmschool.com/2010/09/zacuto-announces-evf-viewfinder-with-70-less-resolution-than-the-redrock-micro/|title=Zacuto Announces EVF Viewfinder, Redrock Micro EVF May Have Less Resolution than Claimed|author=Ryan Koo|date=30. september 2010|accessdate=29. oktoobril 2013|publisher=Nofilmschool}}</ref>
}}


[[Kategooria:Fotoaparaadid]]
[[ar:كاميرا رقمية ذات عدسة أحادية عاكسة]]
[[ca:Càmera rèflex digital]]
[[cs:Digitální zrcadlovka]]
[[de:Spiegelreflexkamera#Digitale Spiegelreflexkameras]]
[[es:Cámara réflex digital]]
[[fr:Appareil photographique reflex numérique]]
[[ko:디지털 일안 반사식 카메라]]
[[id:DSLR]]
[[it:Digital single-lens reflex]]
[[ml:ഡിജിറ്റൽ സിംഗിൾ-ലെൻസ് റിഫ്ലക്സ് ക്യാമറ]]
[[nl:Digitale spiegelreflexcamera]]
[[pl:Lustrzanka cyfrowa]]
[[pt:Câmera reflex monobjetiva digital]]
[[ro:DSLR]]
[[ru:Цифровой зеркальный фотоаппарат]]
[[sk:Digitálna zrkadlovka]]
[[th:กล้องดีเอสแอลอาร์]]
[[tr:Digital single-lens reflex]]
[[uk:Цифрова однооб'єктивна дзеркальна фотокамера]]
[[vi:Máy ảnh phản xạ ống kính đơn kỹ thuật số]]
[[zh:數位單眼相機]]

Viimane redaktsioon: 30. juuli 2024, kell 19:11

Nikon D800 35,9 × 24 mm CMOS-pildisensoriga digitaalne peegelkaamera

Digitaalne peegelkaamera ehk digipeegelkaamera (ingliskeelne lühend DSLR – digital single-lens reflex camera) on digitaalne kaamera, milles on ühendatud peegelkaamera (SLR) ja digikassett, vahetades välja filmilindi. Digipeegelkaamerat eristab teistest peegelkaameratest peeglisüsteem. Valgus liigub läbi objektiivi kaamerasse, kus peeglisüsteem suunab osa valgusest pildiotsijasse. Läbi pildiotsija paistab täpselt sama pilt, mille kaamera sensor mälukaardile salvestab. Peegelkaamera idee seisnebki selles, et fotograaf näeks täpselt seda, mida ta pildistab.

Digipeegelkaamerate ehitus

[muuda | muuda lähteteksti]
Peegelkaamera läbilõige. Elektroonikat ja ekraani pole näidatud.
  1. Objektiiv
  2. Peegel
  3. Katik
  4. Pildisensor
  5. Mattklaas
  6. Korrigeeriv lääts
  7. Pentaprisma/pentapeegel
  8. Pildiotsija
Digitaalse peegelkaamera Olympus E-30 läbilõige

Sarnaselt peegelkaameratega on ka digipeegelkaamerates kasutusel peamiselt vahetatavad objektiivid (1) vastava objektiivikeermega ehk bajonetiga. Mehaaniline liikuv peeglisüsteem (2) on paigutatud objektiivi telje suhtes 45° nurga alla, seega suunab ta objektiivilt tuleva valguse 90° üles, peeglikambri "lakke" (üksikute mudelite korral ka küljele), kus valgus läbib esmalt mattklaasi (5), seejärel korrigeeriva läätse (6) ja pentapeegeldi (7), mis suunab kujutise optilisse pildiotsijasse (8). Enamik algtaseme peegelkaameraid kasutavad traditsioonilise pentaprisma asemel pentapeeglit. Pentapeegel koosneb põhiliselt plastist ning seda on lihtsam ja odavam toota kui pentaprismat, kuid pentapeegli korral on kujutis pildiotsijast vaadatuna tavaliselt tumedam.[1]

Teravustamine ehk fokuseerimine saab olla kas manuaalne või automaatne. Automaatteravustamise korral vajutatakse päästik poolenisti alla või kasutatakse eraldiseisvat automaatteravustamise nuppu. Pildistamise hetkeks tõuseb peegel üles, et võimaldada valgusel jõuda otse fokaaltasandile. Seejärel avatakse katik (3) särituseks. Pärast katiku taassulgumist naaseb peegel endisesse asendisse. Tänapäevastel kaameratel, millel on automaatsäri ja automaatteravustamine, on sageli peegli keskosa poolläbipaistev, võimaldades osal valgusest minna läbi peegli. Peapeegli tagumise poole küljes on sel juhul väiksem sekundaarne peegel, mis suunab talle langeva osa valgusest alla, peeglikambri põhja, kus asuvad automaatteravustamise ja/või automaatsäritusandurid. Sekundaarsel peeglil on omakorda mehhanism, mis ta võtte hetkeks vastu peapeeglit kokku lapib.[1]

Erinevalt uudsetest digihübriidkaameratest võimaldab peegelsüsteem koos eraldi automaatteravustamise ja särimõõteanduritega täpset optilist eelvaadet. Iga digitaalne kaamera sisaldab võimendit, analoog-digitaal muundurit, pildiprotsessorit ja muid (mikro)protsessoreid kujutise digitaalseks töötlemiseks, andmete salvestamiseks ja nende elektrooniliseks kuvamiseks.

Faasituvastusega automaatteravustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tavaliselt on digipeegelkaameratel faasituvastusega automaatteravustamine. See teravustamismeetod on väga kiire, kuid nõuab optilisele teele spetsiaalse sensori lisamist, mistõttu kasutatakse seda süsteemi peamiselt vaid digipeegelkaamerate korral. Digikaameratel, mis kasutavad LCD-ekraanil või elektroonilises pildiotsijas reaalajavaadet, peab olema kontrastituvastusega automaatteravustamine, mis on mõnes rakenduses aeglasem.

Digipeegelkaamerate omadused

[muuda | muuda lähteteksti]

Režiimiketas

[muuda | muuda lähteteksti]

Digipeegelkaameratel, nagu digikaameratel enamasti, on režiimiketas, et pääseda ligi standardsetele kaamera seadmetele (PASM) või stseenirežiimidele. Standardsed kaamera režiimid on programmeeritud automaatne režiim, automaatne katikuprioriteedi režiim, avaprioriteediga automaatrežiim ja täismanuaalne režiim. Stseenirežiime on mitu, kuid neid saab vähem kohandada. Tüüpilisemad neist on täisautomaat-, maastiku-, portree-, spordi-, makro- ja öörežiim. Professionaalsed digipeegelkaamerad üldiselt stseenirežiime ei sisalda, sest professionaalsed fotograafid tunnevad oma tehnikat ning oskavad kiiresti kaamera sätteid muutes ning kohandades saavutada soovitud kvaliteediga foto.

Tolmueemaldussüsteemid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui kaamera töötab, tekib sensori pinnale staatiline elekter, mis meelitab ligi tolmu, mis võib vahel väga selgelt fotode peal nähtav olla tumedate laigukestena. Ainuke koht, kust tolm peegelkaamera sisemusse minna saab, on objektiiviava, ning pea ainuke aeg, millal tolm sinna minna saab, on objektiivi vahetamise ajal: siis, kui ava on lahti.[2] Sensori tolmust puhastamiseks on põhiliselt kaks viisi: sensori märgpuhastus või sensori puhastamine õhkpumbaga.

2002. aastal tõi Sigma turule oma esimese digipeegelkaamera Sigma SD9, millel oli tolmufilter, mis asub vahetult objektiivi bajoneti taga ning aitab vältida tolmu sattumist kaamera sisemusse.

2003. aastal esitles Olympus oma esimest digipeegelkaamerat Olympus E-1, millel oli sisseehitatud sensoripuhastussüsteem. Teised digipeegelkaamerate tootjad on Olympuse eeskuju järginud ja tänapäeval on digipeegelkaamerates asuvad tolmueemaldussüsteemid väga levinud, näiteks Pentaxi kaameratel on kolmeastmeline tolmueemaldussüsteem: sensorile on kantud fluoriidvääristus, mis peaks minimeerima sinna kinni jääva tolmukübemete hulga. Kui sinna siiski mingeid kübemeid satub, eemaldatakse need sealt sensorit kiiresti raputades. Lõpuks peaks tolm langema kere põhjas olevale kleepribale. Kõigil uuematel peegelkaameratel on olemas sensoripuhastussüsteem, mis paneb tolmuosakeste eemaldamiseks sensorit katva madalsagedusfiltri vibreerima. Paljud kaamerad võimaldavad kontrollida sensori tolmusust automaatselt.[2][3]

Vahetatavad objektiivid

[muuda | muuda lähteteksti]
Canon EF 28–300 f3.5–5.6 L IS suumobjektiiv
Nikon Nikkor AF 50mm/1.8D fiksobjektiiv

Üks põhilisi tegureid, miks peegelkaamerad on populaarsed, on võimalus vahetada objektiive vastavalt vajadusele. See omadus ei ole siiski iseloomulik ainult peegelkaameratele, vaid ka peeglita hübriidkaameratele, mis on samuti üha populaarsemaks muutumas. Peegelkaamerate objektiividel on spetsiaalne bajonett, mis on enamasti eri peegelkaamerate tootjatel isesugune. Fotograafid sageli kasutavad ühe ja sama tootja keresid ning objektiive (näiteks Canon EF objektiive koos Canoni kerega), kuigi on olemas ka iseseisvad objektiivitootjad, nagu näiteks Sigma, Tamron, Tokina ja Vivitar, kes valmistavad objektiive erinevatele bajonettidele. On olemas ka adapterid, mis võimaldavad kasutada objektiive bajonettidel, milleks see objektiiv pole ette nähtud.

Paljud objektiivid on kasutatavad nii uutel digipeegelkaameratel kui ka vanadel filmikaameratel. Kui kasutada 35 mm filmile või sama suurusega digitaalsele pildisensorile mõeldud objektiivi väiksema sensoriga digipeegelkaamera ees, on tulemus "pügatud" (nn crop factor): objektiivil tundub olevat suurem fookuskaugus kui tegelikult on. Mida väiksem on sensor, seda kitsama vaatenurgaga nähtav kujutis salvestub (sama objektiivi korral). Enamik digipeegelkaamerate tootjaid valmistab spetsiaalseid objektiive ka väiksematele sensoritele, kui seda on traditsiooniline 35 mm sensor, põhiliselt on selliste objektiivide fookuskaugused lainurga piirkonnas ning need üldiselt täiskaaderkaamerate kerede ees täisfunktsionaalselt ei tööta.[4]

HD-video salvestamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2008. aastast võimaldab enamik peegelkaameraid kõrglahutusega videot salvestada.[5] Esimene digipeegelkaamera oli Nikon D90, millega saab salvestada videot režiimis 720p24 (24 kaadrit sekundis lahutusvõimega 1280×720). Teistel vanematel videosalvestusvõimalusega digipeegelkaameratel olid ebastandardsed lahutusvõimed või kaadrisagedused: näiteks Pentax K-7 kasutab mittestandardset lahutusvõimet 1536×1024, mis vastab 3:2 küljesuhtele. Canon EOS 500D (Rebel T1i) võimaldab mittestandardset kaadrisagedust 20 kaadrit sekundis lahutusvõimega 1080p, kuid ka tavalisemat 720p30 režiimi.

Peegelkaamera sensor on palju suurem kui tavalisel videokaameral, mistõttu on peegelkaameraga filmitud videol teistsugused omadused: peegelkaameratega filmides on võimalik saavutada palju väiksem teravussügavus ning parem jõudlus hämaras.[6]

Peegelkaamera sensoril on väga palju piksleid (tänapäevaste peegelkaamerate lahutusvõime on enamasti vähemalt 12 MP). Full HD videoklipi (1920×1080 pikslit) jaoks ei lähe aga vaja rohkem kui 2 MP. Sellises olukorras jätab kaamera video salvestamisel piksliridu vahele. Selliselt saadud piksliread pressitakse horisontaalselt kokku ja kombineeritakse lõppkaadriks. Selline tehniline lahendus, mis on leiutatud üle saamaks fotograafia jaoks optimeeritud sensori iseärasustest, toodab soovimatuid defekte nagu Aliasing ja Muaree-efekt. Aliasing on nähtus, kus kontuursete teravate joonte tihe koospaiknemine tekitab kaadris silmatorkava ja häiriva virvenduse. Samal põhjusel tekib Moiré – värviline, vahel ka täpiline virvendus kontuursetel, peene mustriga ja hästi fookuses olevatel aladel.[7] Fotode pildistamiseks optimeeritud suure sensori tõttu tekib ka tarretiseefekt (ingl. k. Shutter Rolling). Erinevalt CCD-sensorist ei salvesta CMOS-sensor kaadrit kõik pikslid korraga, vaid umbes nagu skanner – hulk piksliridu ülevalt alla. Seetõttu tekib efekt, kus kiiresti liikuvad objektid võivad ühes kaadris olla mitmes eri kohas. 24 ja enam kaadrit sekundis jooksval videol näeb selline asi välja nii, et tekib tunne, nagu pilt veniks kui kumm või kõiguks nagu tarretis.[7]

Digipeegelkaamerate optilise konstruktsiooni tõttu puuduvad neil mõningad elementaarsed funktsioonid, mis on enamikul videokaameratel: korralik automaatteravustamine filmimise ajal, elektriline suum ja elektrooniline pildiotsija/eelvaade. Seega on peegelkaameraga filmimine keerukam kui videokaameraga, sest peegelkaameraga filmimine on oskuste ning võttepaiga suhtes palju nõudlikum.

Video funktsionaalsus on peegelkaamerates alates selle loomisest tunduvalt paranenud. Tänapäeval on enamikul peegelkaameratel HD-video salvestamise võimalus, alates algtaseme kaameratest nagu näiteks Canon EOS 700D (EOS Rebel T5i) ja Nikon D3200, lõpetades professionaalidele mõeldud peegelkaameratega Canon EOS-1D C ja Nikon D4. Suurenenud on nii video lahutusvõime kui ka selle bitikiirus ning salvestatavate faililaiendite arv. Paranenud on automaatteravustamine ja säri käsijuhtimine.

Peegelkaamerate videofunktsioonide kiire areng on tekitanud revolutsiooni digitaalses filmitegemises: peegelkaameraid kasutatakse paljude filmide, dokumentaalide, telesaadete ning reklaamide ja muu filmimiseks. Üks selline projekt on Canoni "Story Beyond Still" konkurss, kus filmitegijad valmistasid ühiselt 8 peatükiga lühifilmi. Iga peatükki filmiti ainult paar nädalat ja seejärel määrati võitja, hiljem filmisid kõik võitjad koos loo viimase peatüki. Eriti populaarseks on peegelkaameraga filmimine saanud sõltumatute filmitegijate seas.

Tänu taskukohasele hinnale ja mugavale suurusele kasutati viit Canon EOS 5D Mark II ja kaht Canon 7D digipeegelkaamerat Hollywoodi kassahiti "Tasujad" võtetel. Peegelkaamerad võimaldasid filmida rohkemate nurkade alt ning vähendasid keeruliste märulistseenide kordusvõtete arvu.[8]

Seoses peegelkaamerate kasutamisega videokaameratena toodetakse elektroonilisi pildiotsijaid, et muuta filmimine mugavamaks.[9]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Norman Goldberg (1992). Camera Technology. Academic Press. ISBN 0-12-287570-2.
  2. ↑ 2,0 2,1 "TOLM – digitaalse peegelkaamera kuri vaenlane". Photopoint. 16. juuni 2008. Vaadatud 29. oktoobril 2013.
  3. ↑ "Digitaalse ühe objektiiviga peegelkaamera anduri puhastamine". Nikon. Vaadatud 29. oktoobril 2013.[alaline kõdulink]
  4. ↑ Stephen Shankland (17. detsember 2007). "How Nikon bettered Canon with full-frame SLRs". Cnet. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. november 2011. Vaadatud 29. oktoobril 2013.
  5. ↑ "10 Must Read HDSLR Guides For Filmmakers". DSLR Video Shooter. 16. juuni 2010. Vaadatud 29. oktoobril 2013.
  6. ↑ Rudy Winston (27. märts 2011). "What's New in the EOS Rebel T1i: HD Movie Mode". Canon. Vaadatud 29. oktoobril 2013.
  7. ↑ 7,0 7,1 Lauri Veerde (16. juuni 2010). "7 põhjust, miks peegelkaamera filmimiseks ei kõlba". Fotokursus. Vaadatud 29. oktoobril 2013.
  8. ↑ "More Sharing ServicesShare. Share on facebook Share on twitter Share on digg Share on delicious Share on google Canon EOS 5D Mark II and EOS 7D Digital SLR Cameras of Choice for Stunts and Action Work on Set of "Marvel's The Avengers"". Canon. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. mai 2012. Vaadatud 29. oktoobril 2013.
  9. ↑ Ryan Koo (30. september 2010). "Zacuto Announces EVF Viewfinder, Redrock Micro EVF May Have Less Resolution than Claimed". Nofilmschool. Vaadatud 29. oktoobril 2013.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Digitaalne_peegelkaamera&oldid=6693246"