Ekspressionism (arhitektuur): erinevus redaktsioonide vahel
P kateg vahetus |
PResümee puudub |
||
| (ei näidata 9 kasutaja 12 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} |
|||
[[Pilt:Einsteinturm 7443a.jpg|pisi| Ekspressionistliku [[arhitektuur]]i |
[[Pilt:Einsteinturm 7443a.jpg|pisi| Ekspressionistliku [[arhitektuur]]i tuntumaid teoseid – [[Erich Mendelsohn]]i kavandatud [[Einsteini torn]] [[Potsdam]]is ([[1919]]–[[1921]])]] |
||
'''Ekspressionistlik arhitektuur''' on [[ekspressionism]]i kui kunstivoolu väljendumine [[arhitektuur]]is. |
'''Ekspressionistlik arhitektuur''' on [[ekspressionism]]i kui kunstivoolu väljendumine [[arhitektuur]]is. |
||
| 5. rida: | 6. rida: | ||
Sõjajärgses [[Euroopa]]s, eriti [[Saksamaa]]l, sarnaselt kujutava kunstiga ilmusid ekspressionistlikud vormid ka arhitektuuri. Samas oli Saksamaal ekspressionismi kogemus olemas juba sõjaeelsest perioodist. Oluliseks tähtsündmuseks oli ekspressionistliku arhitektuuri jaoks [[Werkbund]]i näitus [[Köln]]is (1914). |
Sõjajärgses [[Euroopa]]s, eriti [[Saksamaa]]l, sarnaselt kujutava kunstiga ilmusid ekspressionistlikud vormid ka arhitektuuri. Samas oli Saksamaal ekspressionismi kogemus olemas juba sõjaeelsest perioodist. Oluliseks tähtsündmuseks oli ekspressionistliku arhitektuuri jaoks [[Werkbund]]i näitus [[Köln]]is (1914). |
||
Ekspressionism avaldus [[Hans Poelzig]]i loomingus sõjaeelsest perioodist – tööstushoone [[Poola]]s [[Luban]]is ([[1911]]–[[1912]]), kuid eriti |
Ekspressionism avaldus [[Hans Poelzig]]i loomingus sõjaeelsest perioodist – tööstushoone [[Poola]]s [[Lubań (Poola)|Luban]]is ([[1911]]–[[1912]]), kuid eriti pärast sõda Poelzigi projekteeritud teatrihoones [[Berliin]]is [[Großes Schauspielhaus]] ([[1918]]–[[1919]]) ja [[Peter Behrens]]i värvivabriku hoones [[Frankfurt|Frankfurdis]] [[Farbwerke Hoechst AG]], ehitatud aastail [[1920]]–[[1924]].<ref name="sultson" /> |
||
Ekspressionismis eristub eraldi nähtusena Põhja-Saksamaal [[1920. aastad| |
Ekspressionismis eristub eraldi nähtusena Põhja-Saksamaal [[1920. aastad|1920. aastail]] tekkinud [[tellisekspressionism]], mille väljapaistvam näide on [[Fritz Höger]]i projekteeritud [[Chilehaus]] [[Hamburg]]is ([[1922]]–[[1923]]). |
||
Ekspressionismi pehmemat, kuid dünaamilisemat joont esindab [[Erich Mendelsohn]]<ref name="sultson" />. Tema tuntuim arhitektitöö on [[Einsteini torn]] [[Potsdam]]is ([[1919]] |
Ekspressionismi pehmemat, kuid dünaamilisemat joont esindab [[Erich Mendelsohn]]<ref name="sultson" />. Tema tuntuim arhitektitöö on [[Einsteini torn]] [[Potsdam]]is ([[1919]]–[[1921]]). |
||
Pärast natside võimuhaaramist Saksamaal [[1933]]. aastal |
Pärast natside võimuhaaramist Saksamaal [[1933]]. aastal ekspressionistlik kunst selles riigis keelustati. |
||
==Ekspressionism Eesti arhitektuuris== |
==Ekspressionism Eesti arhitektuuris== |
||
[[Pilt:Riigikogu sisehoov1.jpg|pisi|left|[[Riigikoguhoone]] [[Toompea loss]]i siseõues. Arhitektid [[Eugen Habermann]] ja [[Herbert Johanson]] |
[[Pilt:Riigikogu sisehoov1.jpg|pisi|left|[[Riigikoguhoone]] [[Toompea loss]]i siseõues. Arhitektid [[Eugen Habermann]] ja [[Herbert Johanson]]]] |
||
[[Pilt:Riigikogu saal 2005.jpg|pisi| |
[[Pilt:Riigikogu saal 2005.jpg|pisi|Riigikoguhoone saal]] |
||
Tuntumaid hooneid Eesti arhitektuuris ekspressionistlikus laadis on [[1920]]–[[1922]] [[Toompea loss]]i siseõuele ehitatud [[ |
Tuntumaid hooneid Eesti arhitektuuris ekspressionistlikus laadis on [[1920]]–[[1922]] [[Toompea loss]]i siseõuele ehitatud [[riigikoguhoone]], mille projekteerisid toonased juhtivad arhitektid [[Herbert Johanson]] ja [[Eugen Habermann]]. Mõlemad olid Saksamaal õppinud mehed, seega kokku puutunud sealse avangardsema kunstieluga<ref name="kalm" />. |
||
Riigikoguhoone fassaadis |
Riigikoguhoone fassaadis viitavad ekspressionismile heleda krohvipinnaga kontrastselt mustad raamistused. Maja sees valitsevad ekspressionistlikud kujundusvõtted veelgi jõulisemalt. Vestibüüli õõnespüramiididega lagi, kõikjal siksakdekoor, laekarniisidel lained. Väljapaistvaim ruum on ekspressionistliku kujundusega saal, kus siniste seinte kohale tõuseb kumeralt katuseruumi tungiv sidrunkollane lagi. [[Jaan Koort]]i kujundatud sakmete avadega põsed on roostepruunid. Valgustus on varjatud valge sakilise simsi taha.<ref name="kalm" /> |
||
Riigikoguhoonega |
Riigikoguhoonega sarnaseid ekspressionistlikke võtteid kasutasid Johanson ja Habermann ka Tallinnas [[Elamu Raua 4 Tallinnas|Raua 4 elamu]] fassaadil, kus heleda fassaadpinnaga kontrasteeruvad mustad ärklid. Elamu ehitusaastad olid [[1922]]–[[1924]]. |
||
Otseselt lähtuvad Põhja-Saksa tellisekspressionismist arhitekt [[Robert Natus]]e |
Otseselt lähtuvad Põhja-Saksa tellisekspressionismist arhitekt [[Robert Natus]]e projekteeritud klinkrist fassaadiga [[EKA maja]] [[Vabaduse väljak]]u ääres ning [[Pärnu maantee]] ja [[Roosikrantsi tänav]]a nurgal olev [[Elamu Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23 Tallinnas|äridega elamu]]. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited|allikad= |
{{viited|allikad= |
||
<ref name="sultson">[http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1929/arhitektuuriajalugu.pdf Maailmaarhitektuuri ajalugu] Lektor Siim Sultsoni loengumaterjalid</ref> |
<ref name="sultson">[http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1929/arhitektuuriajalugu.pdf Maailmaarhitektuuri ajalugu]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Lektor Siim Sultsoni loengumaterjalid</ref> |
||
<ref name="kalm">Mart Kalm. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus, 2001, lk 77</ref> |
<ref name="kalm">Mart Kalm. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus, 2001, lk 77</ref> |
||
}} |
}} |
||
{{arhitektuuri ajalugu}} |
|||
[[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] |
[[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] |
||
[[en:Expressionist architecture]] |
|||
Viimane redaktsioon: 12. mai 2024, kell 09:03
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2024) |
Ekspressionistlik arhitektuur on ekspressionismi kui kunstivoolu väljendumine arhitektuuris.
Sõjajärgses Euroopas, eriti Saksamaal, sarnaselt kujutava kunstiga ilmusid ekspressionistlikud vormid ka arhitektuuri. Samas oli Saksamaal ekspressionismi kogemus olemas juba sõjaeelsest perioodist. Oluliseks tähtsündmuseks oli ekspressionistliku arhitektuuri jaoks Werkbundi näitus Kölnis (1914).
Ekspressionism avaldus Hans Poelzigi loomingus sõjaeelsest perioodist – tööstushoone Poolas Lubanis (1911–1912), kuid eriti pärast sõda Poelzigi projekteeritud teatrihoones Berliinis Großes Schauspielhaus (1918–1919) ja Peter Behrensi värvivabriku hoones Frankfurdis Farbwerke Hoechst AG, ehitatud aastail 1920–1924.[1]
Ekspressionismis eristub eraldi nähtusena Põhja-Saksamaal 1920. aastail tekkinud tellisekspressionism, mille väljapaistvam näide on Fritz Högeri projekteeritud Chilehaus Hamburgis (1922–1923).
Ekspressionismi pehmemat, kuid dünaamilisemat joont esindab Erich Mendelsohn[1]. Tema tuntuim arhitektitöö on Einsteini torn Potsdamis (1919–1921).
Pärast natside võimuhaaramist Saksamaal 1933. aastal ekspressionistlik kunst selles riigis keelustati.
Ekspressionism Eesti arhitektuuris
[muuda | muuda lähteteksti]
Tuntumaid hooneid Eesti arhitektuuris ekspressionistlikus laadis on 1920–1922 Toompea lossi siseõuele ehitatud riigikoguhoone, mille projekteerisid toonased juhtivad arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Habermann. Mõlemad olid Saksamaal õppinud mehed, seega kokku puutunud sealse avangardsema kunstieluga[2].
Riigikoguhoone fassaadis viitavad ekspressionismile heleda krohvipinnaga kontrastselt mustad raamistused. Maja sees valitsevad ekspressionistlikud kujundusvõtted veelgi jõulisemalt. Vestibüüli õõnespüramiididega lagi, kõikjal siksakdekoor, laekarniisidel lained. Väljapaistvaim ruum on ekspressionistliku kujundusega saal, kus siniste seinte kohale tõuseb kumeralt katuseruumi tungiv sidrunkollane lagi. Jaan Koorti kujundatud sakmete avadega põsed on roostepruunid. Valgustus on varjatud valge sakilise simsi taha.[2]
Riigikoguhoonega sarnaseid ekspressionistlikke võtteid kasutasid Johanson ja Habermann ka Tallinnas Raua 4 elamu fassaadil, kus heleda fassaadpinnaga kontrasteeruvad mustad ärklid. Elamu ehitusaastad olid 1922–1924.
Otseselt lähtuvad Põhja-Saksa tellisekspressionismist arhitekt Robert Natuse projekteeritud klinkrist fassaadiga EKA maja Vabaduse väljaku ääres ning Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava nurgal olev äridega elamu.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Maailmaarhitektuuri ajalugu[alaline kõdulink] Lektor Siim Sultsoni loengumaterjalid
- ↑ 2,0 2,1 Mart Kalm. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus, 2001, lk 77