Mine sisu juurde

Šotimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Link
MerilyS (arutelu | kaastöö)
1157 muudatust
Keeletoimetasin
 
(ei näidata 3 kasutaja 4 vahepealset redaktsiooni)
15. rida: 15. rida:
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Scotland in the UK and Europe.svg|250px]]
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Scotland in the UK and Europe.svg|250px]]
}}
}}
[[Fail:Leis a Lurrighan.ogg|pisi|Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal]]
'''Šotimaa''' on [[Suurbritannia]] ajalooline autonoomne osa [[Suurbritannia saar]]e põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel. Šotimaa maapiiri pikkus Inglismaaga on 96 km ja piir kulgeb mööda [[Tweed]]i jõge. Peamised saarerühmad on [[Shetlandi saared]], [[Orkney saared]] ja [[Hebriidid]].
'''Šotimaa''' on [[Suurbritannia]] ajalooline autonoomne osa [[Suurbritannia saar]]e põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel. Šotimaa maapiiri pikkus Inglismaaga on 96 km, piir kulgeb mööda [[Tweed]]i jõge. Peamised saarerühmad on [[Shetlandi saared]], [[Orkney saared]] ja [[Hebriidid]].


==Sümbolid==
==Sümbolid==
25. rida: 26. rida:
==Loodus==
==Loodus==


[[Grampiani mäed|Grampiani mägedes]] paikneb [[Suurbritannia]] ja ühtlasi [[Briti saared|Briti saarte]] kõrgeim tipp [[Ben Nevis]] (1343 m).
[[Grampiani mäed|Grampiani mägedes]] paikneb [[Suurbritannia]] ja ühtlasi [[Briti saared|Briti saarte]] kõrgeim tipp [[Ben Nevis]] (1343 m).

Suurimad [[järv]]ed on [[Loch Lomond]] ja [[Loch Ness]].
Suurimad [[järv]]ed on [[Loch Lomond]] ja [[Loch Ness]].


36. rida: 38. rida:
==Majandus==
==Majandus==


Nii nagu teiste [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] osade, nii on ka Šotimaa majandus tihedalt seotud teiste Euroopa Liidu osadega.
Nii nagu muud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] osad, on ka Šotimaa majandus tihedalt seotud teiste Euroopa Liidu osadega.


Kuni [[1970. aastad|1970. aastateni]] domineeris Šotimaa majanduses [[rasketööstus]], mida vedasid laevaehitus Glasgow's, [[kivisüsi|kivisöe]] kaevandamine ja [[teras]]e tootmine. [[Põhjameri|Põhjamerest]] kaevandati [[nafta]]t.
Kuni [[1970. aastad|1970. aastateni]] domineeris Šotimaa majanduses [[rasketööstus]], mida vedasid laevaehitus Glasgow's, [[kivisüsi|kivisöe]] kaevandamine ja [[teras]]e tootmine. [[Põhjameri|Põhjamerest]] kaevandati [[nafta]]t.
43. rida: 45. rida:


==Ajalugu==
==Ajalugu==
Šotimaa asustati [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]]. [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandel eKr]] asusid sinna kelti hõimude hulka kuuluvad [[piktid]]. [[82]]. aastal tungisid Šotimaale [[Vana-Rooma|roomlased]], kuid ei suutnud kogu Šotimaad vallutada. 82–186 pKr oli Lõuna-Šotimaa ([[Kaledoonia]]) roomlaste võimu all. Et kaitsta end iseseisvaks jäänud piktide eest, rajasid roomlased [[122]]–[[128]] [[Tyne]]'i ja [[Solway]] suuete vahele [[Hadrianuse vall]]. [[142]]–[[144]] ehitati 60 km pikkune [[Antoninuse vall]], millest põhja poole jäänud ala nimetati [[Kaledoonia]]ks..
Šotimaa asustati [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]]. [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandel eKr]] asusid sinna keldi hõimude hulka kuuluvad [[piktid]]. [[82]]. aastal tungisid Šotimaale [[Vana-Rooma|roomlased]], kuid ei suutnud kogu Šotimaad vallutada. 82–186 pKr oli Lõuna-Šotimaa ([[Kaledoonia]]) roomlaste võimu all. Et kaitsta end iseseisvaks jäänud piktide eest, rajasid roomlased [[122]]–[[128]] [[Tyne|Tyne'i]] ja [[Solway]] suuete vahele [[Hadrianuse vall|Hadrianuse valli]]. [[142]]–[[144]] ehitati 60 km pikkune [[Antoninuse vall]], millest põhja poole jäänud ala nimetati [[Kaledoonia]]ks.


[[5. sajand|5.]]–[[6. sajand]]il tuli Šotimaale Iirimaalt [[Keldid|keldi hõim]] skotid (nendelt Šotimaa nimi), Lõuna-Šotimaale osa Inglismaalt tõrjutud britte ja [[Anglid|angleid]]. 6. sajandi II poolel võtsid šotlased vastu [[Ristiusk|ristius]]u.
[[5. sajand|5.]]–[[6. sajand]]il tuli Šotimaale Iirimaalt [[Keldid|keldi hõim]] skotid (nendelt Šotimaa nimi), Lõuna-Šotimaale osa Inglismaalt tõrjutud britte ja [[Anglid|angleid]]. 6. sajandi II poolel võtsid šotlased vastu [[Ristiusk|ristius]]u.
{{vaata|Šotimaa kuningriik}}
{{vaata|Šotimaa kuningriik}}
[[843]]. aastal ühendas kuningas [[Kenneth Mac Alpin]] piktid ja keldid ühe võimu alla, [[Alba kuningriik]]i. [[1296]]. aastal anastas Inglismaa kuningas [[Edward I]] Šotimaa, kuid juba [[1297]]. aastal lõid šotlased [[William Wallace]]'i juhtimisel [[Stirling Bridge'i lahing]]us inglise vägesid. [[1314]]. aastal lõid šotlased [[Bannockburni lahing]]us [[Robert I]] juhtimisel inglasi, keda juhtis [[Edward II]].
[[843]]. aastal ühendas kuningas [[Kenneth Mac Alpin]] piktid ja keldid ühe võimu alla, [[Alba kuningriik]]i. [[1296]]. aastal anastas Inglismaa kuningas [[Edward I]] Šotimaa, kuid juba [[1297]]. aastal lõid šotlased [[William Wallace|William Wallace'i]] juhtimisel [[Stirling Bridge'i lahing]]us inglise vägesid. [[1314]]. aastal lõid šotlased [[Bannockburni lahing]]us [[Robert I]] juhtimisel inglasi, keda juhtis [[Edward II]].


Aastal [[1603]] päris [[Šotimaa kuningas]] James VI [[Inglismaa]] trooni ja kolis [[London]]isse, kus hakkas valitsema [[James I (Inglismaa)|James I]] nime all. Sellega tekkis Inglismaa ja Šotimaa [[personaalunioon]]. [[1. mai]]l [[1707]] ühinesidki [[Šotimaa kuningriik]] ja [[Inglismaa kuningriik]], [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigiks]]. Šotimaal säilis eraldi õigusruum.
Aastal [[1603]] päris [[Šotimaa kuningas]] James VI [[Inglismaa]] trooni ja kolis [[London]]isse, kus hakkas valitsema [[James I (Inglismaa)|James I]] nime all. Sellega tekkis Inglismaa ja Šotimaa [[personaalunioon]]. [[1. mai]]l [[1707]] ühinesidki [[Šotimaa kuningriik]] ja [[Inglismaa kuningriik]] [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigiks]]. Šotimaal säilis eraldi õigusruum.


18. sajandil ja 19. sajandi alguses tärkas ja õitses Šotimaal ratsionalistlik ja humanistlik periood, mida kutsutakse [[šoti valgustusajastu]]ks. See pani aluse pöördelisele tööstusrevolutsioonile.
18. sajandil ja 19. sajandi alguses tärkas ja õitses Šotimaal ratsionalistlik ning humanistlik periood, mida kutsutakse [[šoti valgustusajastu]]ks. See pani aluse pöördelisele tööstusrevolutsioonile.


[[1999]]. aastal sai Šotimaa tagasi omavalitsuse ning loodi piiratud õigustega Šotimaa parlament. [[Šotimaa Rahvuspartei]] pooldab Šotimaa täielikku iseseisvumist. [[2014]]. aastal korraldati selle üle [[rahvahääletus]]. 55,3% hääletanutest soovis siiski jääda Suurbritannia koosseisu.
[[1999]]. aastal sai Šotimaa tagasi omavalitsuse ning loodi piiratud õigustega Šotimaa parlament. [[Šotimaa Rahvuspartei]] pooldab Šotimaa täielikku iseseisvumist. [[2014]]. aastal korraldati selle üle [[rahvahääletus]]. 55,3% hääletanutest soovis siiski jääda Suurbritannia koosseisu.
59. rida: 61. rida:
Šoti rahvariiete hulka kuulub meeste kantav seelik [[Kilt (seelik)|kilt]]. Šoti rahvamuusikast on tuntud [[torupill]]imäng, tantsudest [[džiig]].
Šoti rahvariiete hulka kuulub meeste kantav seelik [[Kilt (seelik)|kilt]]. Šoti rahvamuusikast on tuntud [[torupill]]imäng, tantsudest [[džiig]].


Šotimaa vanim ülikool on 1410–1413 vahel asutatud [[Saint Andrewsi Ülikool|Saint Andrewsi ülikool]], suurimad on [[Glasgow' ülikool]], [[Aberdeeni ülikool]] ja [[Edinburghi ülikool]].
Šotimaa vanim ülikool on 1410.–1413. aasta vahel asutatud [[Saint Andrewsi Ülikool|Saint Andrewsi ülikool]], suurimad on [[Glasgow' ülikool]], [[Aberdeeni ülikool]] ja [[Edinburghi ülikool]].


Šotimaa rahvusluuletajaks on [[Robert Burns]]. Tuntud kirjanike seast on šotlased [[Walter Scott]], [[Arthur Conan Doyle]] ja [[Iain Banks]].
Šotimaa rahvusluuletaja on [[Robert Burns]]. Tuntud kirjanike seast on šotlased [[Walter Scott]], [[Arthur Conan Doyle]] ja [[Iain Banks]].


Tuntud šoti näitlejad on [[Sean Connery]], [[Ewan McGregor]] ja [[Deborah Kerr]].
Tuntud šoti näitlejad on [[Sean Connery]], [[Ewan McGregor]] ja [[Deborah Kerr]].
69. rida: 71. rida:
== Sport ==
== Sport ==


Kui võrrelda Šotimaad teiste omavalitsuslike piirkondadega maailmas, siis Šotimaa jaoks on [[sport]] eriti tähtis. Šotimaa kuulub paljude spordialade [[katusorganisatsioon]]idesse mitte Suurbritannia kaudu, vaid iseseisvalt ja osaleb rahvusvahelistel võistlustel oma võistkonnaga. Niisuguste spordialade hulka kuuluvad näiteks [[jalgpall]], [[ragbi]] ja [[kriket]]. Siiski osalevad Šotimaa sportlased [[olümpiamängud]]el eranditult Suurbritannia võistkonna koosseisus, kuid [[Rahvaste Ühenduse mängud]]el osaleb ta eraldi.
Kui võrrelda Šotimaad teiste omavalitsuslike piirkondadega maailmas, siis Šotimaa jaoks on [[sport]] eriti tähtis. Šotimaa kuulub paljude spordialade [[katusorganisatsioon]]idesse iseseisvalt, mitte Suurbritannia kaudu, ning osaleb rahvusvahelistel võistlustel oma võistkonnaga. Niisuguste spordialade hulka kuuluvad näiteks [[jalgpall]], [[ragbi]] ja [[kriket]]. [[Olümpiamängud]]el osalevad Šotimaa sportlased siiski eranditult Suurbritannia võistkonna koosseisus.


Rahvaste Ühenduse mängud on toimunud Šotimaal [[1970]]., [[1986]]. ja 2014. aastal.
[[Rahvaste Ühenduse mängud]] on toimunud Šotimaal [[1970]]., [[1986]]. ja 2014. aastal – seal võistleb Šotimaa oma võistkonnaga.


[[Šotimaa jalgpallikoondis]] on asutatud [[1872]] ja vanuselt teine jalgpallikoondis maailmas [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] järel. [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistlustele]] on Šotimaa pääsenud koguni 8 korda ja [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlustele]] 2 korda, kuid pole kordagi alagrupist edasi pääsenud.
[[Šotimaa jalgpallikoondis]] on asutatud [[1872]]. aastal ja see on maailmas vanuselt teine jalgpallikoondis [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] järel. [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistlustele]] on Šotimaa pääsenud koguni kaheksa korda ja [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlustele]] kaks korda, kuid pole kordagi alagrupist edasi saanud.


==Haldusjaotus==
==Haldusjaotus==
[[Pilt:ScotlandLabelled.png|pisi|Šotimaa haldusjaotuse skeem]]
[[Pilt:ScotlandLabelled.png|pisi|Šotimaa haldusjaotuse skeem]]
Šotimaa on jaotatud 32 omavalitsuseks ehk regiooniks (''council area'')
Šotimaa on jaotatud 32 omavalitsuseks ehk regiooniks (''council area'').


{{Veergude loend|laius=20em|style=max-width:45em|
{{Veergude loend|laius=20em|style=max-width:45em|
* [[Inverclyde]]
* [[Inverclyde]] (1)
* [[Renfrewshire]]
* [[Renfrewshire]] (2)
* [[West Dunbartonshire]]
* [[West Dunbartonshire]] (3)
* [[East Dunbartonshire]]
* [[East Dunbartonshire]] (4)
* [[Glasgow]]
* [[Glasgow]] ()
* [[East Renfrewshire]]
* [[East Renfrewshire]] (6)
* [[North Lanarkshire]]
* [[North Lanarkshire]] (7)
* [[Falkirki regioon|Falkirk]]
* [[Falkirki regioon|Falkirk]] (8)
* [[West Lothian]]
* [[West Lothian]] (9)
* [[Edinburgh]]
* [[Edinburgh]]
* [[Midlothian]]
* [[Midlothian]] (11)
* [[East Lothian]]
* [[East Lothian]] (12)
* [[Clackmannanshire]]
* [[Clackmannanshire]] (13)
* [[Fife]]
* [[Fife]] (14)
* [[Dundee]]
* [[Dundee]]
* [[Angus]]
* [[Angus]] (16)
* [[Aberdeenshire]]
* [[Aberdeenshire]] (17)
* [[Aberdeen]]
* [[Aberdeen]]
* [[Moray]]
* [[Moray]] (19)
* [[Highland]]
* [[Highland]] (20)
* [[Na h-Eileanan Siar]] (Läänesaared)
* [[Na h-Eileanan Siar]] (Läänesaared) (21)
* [[Argyll and Bute]]
* [[Argyll and Bute]] (22)
* [[Perth and Kinross]]
* [[Perth and Kinross]] (23)
* [[Stirlingi regioon|Stirling]]
* [[Stirlingi regioon|Stirling]] (24)
* [[North Ayrshire]]
* [[North Ayrshire]] (25)
* [[East Ayrshire]]
* [[East Ayrshire]] (26)
* [[South Ayrshire]]
* [[South Ayrshire]] (27)
* [[Dumfries and Galloway]]
* [[Dumfries and Galloway]] (28)
* [[South Lanarkshire]]
* [[South Lanarkshire]] (29)
* [[Scottish Borders]]
* [[Scottish Borders]] (30)
* [[Orkney saared]]
* [[Orkney saared]] (31)
* [[Shetlandi saared]]
* [[Shetlandi saared]] (32)
}}
}}


Viimane redaktsioon: 10. märts 2024, kell 00:08

 See artikkel räägib Suurbritannia ajaloolisest osast; endisaegse riigi kohta vaata artiklit Šotimaa kuningriik.
Šotimaa
inglise Scotland
gaeli Alba
šoti Scotland
Pindala: 78 772 km²
Elanikke: 5 404 700 (2016) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 68,6 in/km²
Pealinn: Edinburgh
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal

Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel. Šotimaa maapiiri pikkus Inglismaaga on 96 km, piir kulgeb mööda Tweedi jõge. Peamised saarerühmad on Shetlandi saared, Orkney saared ja Hebriidid.

Sümbolid

[muuda | muuda lähteteksti]

Šotimaa rahvuslill on karuohakas[1] ja rahvusloom ükssarvik.[2]

Šotimaa kaitsepühak on apostel Andreas. Šotimaa lipul on Andrease rist.

Loodus

[muuda | muuda lähteteksti]

Grampiani mägedes paikneb Suurbritannia ja ühtlasi Briti saarte kõrgeim tipp Ben Nevis (1343 m).

Suurimad järved on Loch Lomond ja Loch Ness.

Rahvastik

[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimad linnad on Glasgow, Edinburgh, Aberdeen, Dundee, Inverness ja Stirling.

Šoti päritolu inimesi elab väljaspool Šotimaad palju rohkem kui Šotimaal. 9,2 miljonit USA elanikku väidab end olevat vähemalt osaliselt šoti päritolu. Šoti päritolu kanadalasi on Kanada rahvaloenduse andmeil 4,7 miljonit. Viiendik Uus-Meremaale asunud inimestest pärineb Šotimaalt.

Majandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Nii nagu muud Euroopa Liidu osad, on ka Šotimaa majandus tihedalt seotud teiste Euroopa Liidu osadega.

Kuni 1970. aastateni domineeris Šotimaa majanduses rasketööstus, mida vedasid laevaehitus Glasgow's, kivisöe kaevandamine ja terase tootmine. Põhjamerest kaevandati naftat.

Alates 1970. aastatest on Šotimaal tugevalt arenenud kolmanda sektori majandus: turism ja pangandus. Edinburgh on Euroopa suuruselt kuues rahanduskeskus Londoni, Pariisi, Maini-äärse Frankfurdi, Zürichi ja Amsterdami järel.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Šotimaa asustati 3. aastatuhandel eKr. 1. aastatuhandel eKr asusid sinna keldi hõimude hulka kuuluvad piktid. 82. aastal tungisid Šotimaale roomlased, kuid ei suutnud kogu Šotimaad vallutada. 82–186 pKr oli Lõuna-Šotimaa (Kaledoonia) roomlaste võimu all. Et kaitsta end iseseisvaks jäänud piktide eest, rajasid roomlased 122–128 Tyne'i ja Solway suuete vahele Hadrianuse valli. 142–144 ehitati 60 km pikkune Antoninuse vall, millest põhja poole jäänud ala nimetati Kaledooniaks.

5.–6. sajandil tuli Šotimaale Iirimaalt keldi hõim skotid (nendelt Šotimaa nimi), Lõuna-Šotimaale osa Inglismaalt tõrjutud britte ja angleid. 6. sajandi II poolel võtsid šotlased vastu ristiusu.

 Pikemalt artiklis Šotimaa kuningriik

843. aastal ühendas kuningas Kenneth Mac Alpin piktid ja keldid ühe võimu alla, Alba kuningriiki. 1296. aastal anastas Inglismaa kuningas Edward I Šotimaa, kuid juba 1297. aastal lõid šotlased William Wallace'i juhtimisel Stirling Bridge'i lahingus inglise vägesid. 1314. aastal lõid šotlased Bannockburni lahingus Robert I juhtimisel inglasi, keda juhtis Edward II.

Aastal 1603 päris Šotimaa kuningas James VI Inglismaa trooni ja kolis Londonisse, kus hakkas valitsema James I nime all. Sellega tekkis Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon. 1. mail 1707 ühinesidki Šotimaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik Suurbritannia kuningriigiks. Šotimaal säilis eraldi õigusruum.

18. sajandil ja 19. sajandi alguses tärkas ja õitses Šotimaal ratsionalistlik ning humanistlik periood, mida kutsutakse šoti valgustusajastuks. See pani aluse pöördelisele tööstusrevolutsioonile.

1999. aastal sai Šotimaa tagasi omavalitsuse ning loodi piiratud õigustega Šotimaa parlament. Šotimaa Rahvuspartei pooldab Šotimaa täielikku iseseisvumist. 2014. aastal korraldati selle üle rahvahääletus. 55,3% hääletanutest soovis siiski jääda Suurbritannia koosseisu.

Kultuur

[muuda | muuda lähteteksti]
Sean Connery kildis

Šoti rahvariiete hulka kuulub meeste kantav seelik kilt. Šoti rahvamuusikast on tuntud torupillimäng, tantsudest džiig.

Šotimaa vanim ülikool on 1410.–1413. aasta vahel asutatud Saint Andrewsi ülikool, suurimad on Glasgow' ülikool, Aberdeeni ülikool ja Edinburghi ülikool.

Šotimaa rahvusluuletaja on Robert Burns. Tuntud kirjanike seast on šotlased Walter Scott, Arthur Conan Doyle ja Iain Banks.

Tuntud šoti näitlejad on Sean Connery, Ewan McGregor ja Deborah Kerr.

Šotimaalt on pärit paljud pop- ja rokkmuusika ansamblid, kellest mõned tuntumad on Travis, Wet Wet Wet, Belle and Sebastian, Texas ja Simple Minds. Gaelikeelset rokkmuusikat on viljelenud Runrig. Laialt tuntud on ka laulja Annie Lennox.

Sport

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui võrrelda Šotimaad teiste omavalitsuslike piirkondadega maailmas, siis Šotimaa jaoks on sport eriti tähtis. Šotimaa kuulub paljude spordialade katusorganisatsioonidesse iseseisvalt, mitte Suurbritannia kaudu, ning osaleb rahvusvahelistel võistlustel oma võistkonnaga. Niisuguste spordialade hulka kuuluvad näiteks jalgpall, ragbi ja kriket. Olümpiamängudel osalevad Šotimaa sportlased siiski eranditult Suurbritannia võistkonna koosseisus.

Rahvaste Ühenduse mängud on toimunud Šotimaal 1970., 1986. ja 2014. aastal – seal võistleb Šotimaa oma võistkonnaga.

Šotimaa jalgpallikoondis on asutatud 1872. aastal ja see on maailmas vanuselt teine jalgpallikoondis Inglismaa järel. Jalgpalli maailmameistrivõistlustele on Šotimaa pääsenud koguni kaheksa korda ja Euroopa meistrivõistlustele kaks korda, kuid pole kordagi alagrupist edasi saanud.

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]
Šotimaa haldusjaotuse skeem

Šotimaa on jaotatud 32 omavalitsuseks ehk regiooniks (council area).

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Symbols of Scotland – Index". Kasutatud 23. aprill 2015
  2. ↑ "Scottish fact of the week: Scotland's official animal, the Unicorn". Kasutatud 23. aprill 2015

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Inglismaa | Põhja-Iirimaa | Šotimaa | Wales

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Šotimaa&oldid=6600849"