Viljatusravi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Viljatusravist''' Lapseootus ja vanemaks olemine on võrratu etapp elus. Rasestumine tundub selle perioodi lihtsa ja lõbusa osana. Paraku pole see sugugi nii loomulik ja val...' |
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 |
||
| (ei näidata 8 kasutaja 14 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Fail:2017 fertility clinic nordic.jpg|alt=Pildil on embrüoloog läbiviimas kunstliku viljastamise protsessi Fertility Clinic Nordicus.|pisi|Viljatusravi protseduur viljakuskliinikus Fertility Clinic Nordic]] |
|||
'''Viljatusravist''' |
|||
'''Viljatusravi''' on meditsiiniline protseduur, mille eesmärk on saavutada [[Rasedus|rasestumine]] neil, kellel on see loomulikul viisil raskendatud. |
|||
Eestis on mitmeid ravimeetodeid, mille [[Haigekassa]] kuni 41-aastaste ravikindlustatud naiste puhul kompenseerib. |
|||
Lapseootus ja vanemaks olemine on võrratu etapp elus. Rasestumine tundub selle perioodi lihtsa ja lõbusa osana. Paraku pole see sugugi nii loomulik ja valutu – keskmiselt iga kuues paar vajab abi ja suunamist viljakuskliinikust. Eestis on viljatusravi mugav ja pereloomet toetav. Siin on lubatud nii sperma- kui ka munarakudoonorlus ning erinevad IVF-protseduurid. Ka puuduvad piirangud viljatusravi soovivatele inimestele – last võivad soovida nii abielus kui ka kooselavad paarid ning ka üksikud inimesed ja samasoolised paarid. Haigekassa kompenseerib kuni 41 aastaste naiste viljatusravi. Teistes riikides on viljatusravi reguleeritud erinevalt. Seadusandluses määrab rolli nii iga riigi usuline ja kultuuriline taust kui ka kartus ebaloomulike suhete kujunemiseks doonorite, vanemate ja laste vahel. |
|||
2015. aastal tehti Eestis 2834 viljatusravitsüklit – siirati 4467 [[embrüo]]t või [[sügoot]]i.<ref name=":0">{{Netiviide|URL=http://tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/3968-statistika-naitab-viljatusravi-kasutamise-moningat-vahenemist-2|Pealkiri=Statistika näitab viljatusravi kasutamise mõningat vähenemist|Väljaanne=Tervise arengu instituut|Aeg=20.7.2016|vaadatud=3.07.2017|arhiivimisaeg=17.11.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117074632/http://tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/3968-statistika-naitab-viljatusravi-kasutamise-moningat-vahenemist-2|url-olek=ei tööta}}</ref> |
|||
Üldiselt on naisele antud võime rasestuda iga kuu, kuid loodus pole nii helde ja reguleerib inimeste viljakust omasoodu. Seetõttu on kahjuks vähesed naised võimelised „käigu pealt“ rasestuma. Leidub mitmesuguseid põhjuseid, miks loomulikul teel rasestumine on raskendatud. Olukorras, kus enam tavapärasest kehavälisest viljastamisest abi pole, saab kaaluda doonorrakkude kasutamist. Näiteks on see oluline naistele, kellel esineb varane menopaus (enne 40ndat eluaastat) või kelle viljakus on vähenenud vähi ja kiiritusravi tõttu. |
|||
== Meetodid == |
|||
'''Viljatusravi doonormunarakkudega''' |
|||
[[Viljatus]]e põhjuseid on mitmeid, seepärast kasutatakse viljatusravis erinevaid meetodeid. |
|||
===Külmutatud embrüo siirdamine=== |
|||
Soovides rasestuda doonormunarakkudega, võib leida doonori oma tutvusringkonnast (näiteks sugulane, sõber) või eelistada anonüümset munarakudoonorit. Viimased on Eestis vaimselt ja füüsiliselt terved naised vanuses 18-35 aastat. Anonüümse doonori valikul on munarakkude loovutajast teada rahvus, nahavärv, haridus, perekonnaseis, laste arv, pikkus, kaal, juukse- ja silmavärv. Anonüümne doonorlus tähendab, et Eestis pole 18 aastaseks saanud lapsel võimalik geneetilise vanemaga kontakti saada. Samuti ei saa doonor teada, kas ja kui palju lapsi on tema rakkudest sündinud. Jääb vanemate otsustada, kas ja millal nad lapsele doonor-munarakkude kasutamisest räägivad. |
|||
Külmutatud embrüo siirdamise ehk FET (''frozen embryo transfer'')<ref name=":1">{{Netiviide|URL=http://www.lapsesoov.ee/patsiendile/viljatusravi/|Pealkiri=Viljatusravi|Väljaanne=lapsesoov.ee|Kasutatud=3.7.2017|arhiivimisaeg=10.03.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170310054142/http://www.lapsesoov.ee/patsiendile/viljatusravi/|url-olek=ei tööta}}</ref> käigus siiratakse [[Kateeter|kateetriga]] emakaõõnde embrüod, mis on üles sulatatud ja ette valmistatud. Korraga siiratakse üks või kaks embrüot.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Ele-Liis Kreek|URL=https://www.viljakus.ee/single-post/2017/01/31/Rasedus-%E2%80%93-doonormunarakkude-abil|Pealkiri=Rasedus – doonormunarakkude abil|Väljaanne=viljakus.ee|Aeg=31.1.2017|Kasutatud=3.7.2017|arhiivimisaeg=17.11.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117070149/https://www.viljakus.ee/single-post/2017/01/31/Rasedus-%E2%80%93-doonormunarakkude-abil|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide|URL=http://www.lapsesoov.ee/patsiendile/erialasonastik/|Pealkiri=Erialasõnastik|Väljaanne=lapsesoov.ee|Kasutatud=3.5.2017|arhiivimisaeg=18.09.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160918135510/http://www.lapsesoov.ee/patsiendile/erialasonastik/|url-olek=ei tööta}}</ref> |
|||
'''Statistika''' (2016 Tervise Arengu Instituudi ja Statistikaameti kodulehtedelt) |
|||
=== Kehaväline viljastamine === |
|||
Lapsevanemate vanusjaotus on sarnane sajanditagusele – enim on esmakordseid emasid 25-29 aastaste naiste hulgas, isad on mõnevõrra vanemad. Sündimuse puhul on sajandi jooksul kõige suurem muutus see, et tänapäeval sünnib üle poolte lastest väljaspool abielu (nt 1992. aastal vaid 10%). Alates 2014. aastast hakkas sündide arv kasvama, kuid iive on endiselt negatiivne. Keskmiselt sündis 2015. aastal naise kohta 1,58 last, rahvastiku taastootmiseks oleks vaja vähemalt 2,1 last naise kohta. |
|||
Kehavälise viljastamise ehk IVF (''in vitro fertilization'')<ref name=":1" /> käigus asetatakse [[Petri tass]]ile munarakk ja [[Seemnerakk|seemnerakud]], mis viljastavad ise munaraku.<ref name=":3" /> |
|||
Seda meetodit peetakse kõige efektiivsemaks.<ref name=":4">{{Netiviide|URL=http://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/naistekliinikust/viljatusravikeskus/viljatusravi|Pealkiri=Viljatusravi protseduurid|Väljaanne=itk.ee|Kasutatud=3.7.2017|arhiivimisaeg=14.07.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170714182728/http://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/naistekliinikust/viljatusravikeskus/viljatusravi/|url-olek=ei tööta}}</ref> |
|||
2015. aastal teostati Eestis 2834 viljatusravi tsüklit – siirdati 4467 embrüot või viljastatud munarakku (sügooti), paraku pole veel kättesaadav käesoleva aasta statistika, sh siirdamistest tekkinud raseduste arv. Loomaks aga ettekujutust IVFi edukusest, võib võrdluseks tuua 2014. aasta tulemused: teostatud 2885 tsüklist lõppes kliinilise rasedusega 675 tsüklit ehk 23%. |
|||
Kõige sagedamini kasutavad viljatusravi 34-aastased ja nooremad naised, kuid tõusnud on ka viljatusravi tsüklite arv 40- ja 41+-vanuste naiste hulgas. |
|||
=== Inseminatsioon === |
|||
Enim siirdatakse ühe tsükli käigus kaks embrüot, kuigi võrreldes varasemaga on nii kahe kui kolme embrüo siirdamine vähenenud ja ühe embrüo siirdamine kasvanud enam kui viiendiku võrra. Kõige enam kasutatakse kehavälise viljastamise protseduuridest ICSI-t ehk spermi sisestamist otse munarakku (41%). |
|||
Inseminatsioon ehk IUI (''intrauterine insemination'') on töödeldud sperma ajastatud viimine emakaõõnde.<ref name=":1" /> |
|||
Seda meetodit kasutatakse mehepoolse kergema viljatuse ja [[emakakael]]a probleemidest tingitud lastetuse raviks. Seda protseduuri haigekassa ei kompenseeri.<ref name=":4" /> |
|||
2015. aastal registreeriti Eesti Meditsiinilises Sünniregistris 14 051 elussündi, neist 380 ehk 2,7% olid sündinud kehavälise viljastamise tulemusel. |
|||
=== Seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon === |
|||
Seemneraku intratsütoplasmaatilise injektsiooni ehk ICSI (''intracytoplasmic sperm injection'') käigus süstitakse seemnerakk munaraku [[tsütoplasma]]sse.<ref name=":3" /> |
|||
Protseduuri käigus valitakse välja üks seemnerakk, mis süstitakse munarakku. Viljastunud munarakk areneb [[inkubaator]]is 2–5 päeva. Seejärel valitakse siirdamiseks välja 1–3 embrüot. Ülejäänud embrüod külmutatakse, säilitatakse ja kasutatakse vajadusel hiljem. |
|||
'''Eestis asuvad viljatusravi kliinikud:''' |
|||
Meetodit kasutatakse peamiselt raskema mehepoolse viljatuse korral või kui IVF-protseduuris jäi munarakkude viljastumine ebapiisavaks.<ref>{{Netiviide|Autor=Ele-Liis Kreek|URL=https://www.viljakus.ee/single-post/2016/09/19/Kunstlik-viljastamine-mis-on-IUI-IVF-ICSI|Pealkiri=Kunstlik viljastamine: mis on IUI, IVF, ICSI?|Väljaanne=viljakus.ee|Aeg=19.9.2016|Kasutatud=3.7.2017|arhiivimisaeg=17.11.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117070403/https://www.viljakus.ee/single-post/2016/09/19/Kunstlik-viljastamine-mis-on-IUI-IVF-ICSI|url-olek=ei tööta}}</ref> |
|||
Ida-Tallinna Keskhaigla viljatusravikeskus http://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/naistekliinikust/viljatusravikeskus |
|||
ICSI-t kasutati 2015. aastal Eestis kehavälise viljastamise protseduuridest kõige enam.<ref name=":0" /> |
|||
Fertility Clinic Nordic http://www.fertilityclinicnordic.com/ |
|||
=== Spermatosoidide saamine munandibiopsia teel === |
|||
Spermatosoidide saamine munandibiopsia teel ehk TESA (''testicular epididymal sperm aspiration'') on kirurgiline protseduur, mille käigus [[Aspireerimine|aspireeritakse]] seemnerakud [[Munandid|munandist]]. |
|||
Meetodit kasutatakse raske meheviljatuse korral.<ref name=":3" /> |
|||
'''Lisainfo''' |
|||
=== Doonorseemne- ja munarakud === |
|||
Viljatusravi veebilehelt https://www.viljakus.ee |
|||
Doonorseemnerakke kasutatakse raske spermapatoloogia puhul nii IUI- kui ka IVF-protseduuridel. Aga ka juhul, kui naisel puudub sobiv partner.<ref name=":1" /> |
|||
Doonormunarakke kasutatakse juhul, kui naise enda [[Munarakk|munarakud]] pole piisavalt viljakad – näiteks naistel, kel on varajane [[menopaus]] või kelle viljakus on vähenenud [[Vähk (haigus)|vähi]] või [[kiiritusravi]] tõttu.<ref name=":2" /> |
|||
Viljatusravi teejuhis on juttu rasestumise põhitõdedest, viljakuse müütidest, viljatusravist ja selle edukusest ja ka viljatusprobleemiga toimetulemisest. Vaata lähemalt: http://media.voog.com/0000/0040/4661/files/20170105%20FERTILITY%20Planner.pdf. |
|||
Viljatusravi saavate paaride pingega toimetulekuks infovoldik: http://media.voog.com/0000/0040/4661/files/20170110%20FINAL%20-%20Managing%20the%20stress%20of%20infertility.pdf. Siin on juttu viljatusest teadasaamisest, emotsionaalsest tervisest, suhetest partneri ja perega. |
|||
== Viited == |
|||
{{Viited}} |
|||
== Välislingid == |
|||
'''Seadusandlus''' |
|||
Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/1048155 |
|||
* [http://media.voog.com/0000/0040/4661/files/20170105%20FERTILITY%20Planner.pdf Viljatusravi teejuhis] (PDF) |
|||
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/1048155 Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus] |
|||
[[Kategooria:Günekoloogia]] |
|||
Viimane redaktsioon: 12. september 2023, kell 03:52
Viljatusravi on meditsiiniline protseduur, mille eesmärk on saavutada rasestumine neil, kellel on see loomulikul viisil raskendatud.
Eestis on mitmeid ravimeetodeid, mille Haigekassa kuni 41-aastaste ravikindlustatud naiste puhul kompenseerib.
2015. aastal tehti Eestis 2834 viljatusravitsüklit – siirati 4467 embrüot või sügooti.[1]
Meetodid
[muuda | muuda lähteteksti]Viljatuse põhjuseid on mitmeid, seepärast kasutatakse viljatusravis erinevaid meetodeid.
Külmutatud embrüo siirdamine
[muuda | muuda lähteteksti]Külmutatud embrüo siirdamise ehk FET (frozen embryo transfer)[2] käigus siiratakse kateetriga emakaõõnde embrüod, mis on üles sulatatud ja ette valmistatud. Korraga siiratakse üks või kaks embrüot.[3][4]
Kehaväline viljastamine
[muuda | muuda lähteteksti]Kehavälise viljastamise ehk IVF (in vitro fertilization)[2] käigus asetatakse Petri tassile munarakk ja seemnerakud, mis viljastavad ise munaraku.[4]
Seda meetodit peetakse kõige efektiivsemaks.[5]
Inseminatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Inseminatsioon ehk IUI (intrauterine insemination) on töödeldud sperma ajastatud viimine emakaõõnde.[2]
Seda meetodit kasutatakse mehepoolse kergema viljatuse ja emakakaela probleemidest tingitud lastetuse raviks. Seda protseduuri haigekassa ei kompenseeri.[5]
Seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Seemneraku intratsütoplasmaatilise injektsiooni ehk ICSI (intracytoplasmic sperm injection) käigus süstitakse seemnerakk munaraku tsütoplasmasse.[4]
Protseduuri käigus valitakse välja üks seemnerakk, mis süstitakse munarakku. Viljastunud munarakk areneb inkubaatoris 2–5 päeva. Seejärel valitakse siirdamiseks välja 1–3 embrüot. Ülejäänud embrüod külmutatakse, säilitatakse ja kasutatakse vajadusel hiljem.
Meetodit kasutatakse peamiselt raskema mehepoolse viljatuse korral või kui IVF-protseduuris jäi munarakkude viljastumine ebapiisavaks.[6]
ICSI-t kasutati 2015. aastal Eestis kehavälise viljastamise protseduuridest kõige enam.[1]
Spermatosoidide saamine munandibiopsia teel
[muuda | muuda lähteteksti]Spermatosoidide saamine munandibiopsia teel ehk TESA (testicular epididymal sperm aspiration) on kirurgiline protseduur, mille käigus aspireeritakse seemnerakud munandist.
Meetodit kasutatakse raske meheviljatuse korral.[4]
Doonorseemne- ja munarakud
[muuda | muuda lähteteksti]Doonorseemnerakke kasutatakse raske spermapatoloogia puhul nii IUI- kui ka IVF-protseduuridel. Aga ka juhul, kui naisel puudub sobiv partner.[2]
Doonormunarakke kasutatakse juhul, kui naise enda munarakud pole piisavalt viljakad – näiteks naistel, kel on varajane menopaus või kelle viljakus on vähenenud vähi või kiiritusravi tõttu.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Statistika näitab viljatusravi kasutamise mõningat vähenemist". Tervise arengu instituut. 20.7.2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.11.2017. Vaadatud 3.07.2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Viljatusravi". lapsesoov.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.03.2017. Vaadatud 3.7.2017.
- ↑ 3,0 3,1 Ele-Liis Kreek (31.1.2017). "Rasedus – doonormunarakkude abil". viljakus.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.11.2017. Vaadatud 3.7.2017.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "Erialasõnastik". lapsesoov.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.09.2016. Vaadatud 3.5.2017.
- ↑ 5,0 5,1 "Viljatusravi protseduurid". itk.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.07.2017. Vaadatud 3.7.2017.
- ↑ Ele-Liis Kreek (19.9.2016). "Kunstlik viljastamine: mis on IUI, IVF, ICSI?". viljakus.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.11.2017. Vaadatud 3.7.2017.