Lehekülje Wolfgang Amadeus Mozart lähteteksti vaatamine

{{See artikkel|räägib heliloojast; muusikali kohta vaata artiklit [[Mozart!]]}}
{{Infokast muusik
| nimi                = Wolfgang Amadeus Mozart
| pilt                = Wolfgang-amadeus-mozart 1.jpg
| pildiallkiri     = 
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = mitte_tegevartist
| sünninimi           = Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart
| alias               = 
| sünniaeg            = {{sünniaeg|1756|01|27}}
| sünnikoht           = [[Salzburg]]
| surmaaeg            = {{Surmaaeg ja vanus|1791|12|05|1756|01|27}}
| surmakoht           = [[Viin]]
| päritolu            = 
| pill                = 
| hääleliik           = 
| stiil               = 
| amet                = [[helilooja]], [[pianist]]
}}

'''Wolfgang Amadeus Mozart''' [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; [[27. jaanuar]] [[1756]] [[Salzburg]] – [[5. detsember]] [[1791]] [[Viin]]) oli austria helilooja, [[Viini klassikaline koolkond|Viini klassikalise koolkonna]] esindaja.

== Nimi ==
Mozarti kohta oli tema eluajal kasutuses mitmeid nimekujusid. Osalt olid selle põhjuseks kirikutraditsioonid, osalt see, et Mozart kohandas oma nime mitmesse keelde.

Kirikuraamatu [[ladina keel|ladinakeelses]] ristimiskandes on tema nimeks märgitud "Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart". Mozarti isa Leopold teatas poja sünnist saksakeelses kirjas kirjastaja Johann Jakob Lotterile, mainides last nimega "Joannes Chrisostomus, Wolfgang, Gottlieb". Nimed Joannes ja Chrysostomus anti traditsiooniliselt pühaku järgi, kelle mälestuspäeval laps sündis (27. jaanuar on [[Johannes Kuldsuu]] mälestuspäev). Neid nimesid ei kasutatud Mozarti kohta igapäevaselt. Wolfgangus (ladinapäraselt) ehk Wolfgang ([[saksa keel]]es 'jooksev hunt') oli helilooja emapoolse vanaisa nimi. Theophilus ([[kreeka keel|kreekakeelne]]) ehk Gottlieb (saksakeelne) tähendab 'jumala armastaja' või 'jumala armastatud'. Amadeus, mida Mozartiga kõige rohkem seostatakse, tähendab sama ladina keeles. Theophilus oli helilooja ristiisa nimi.

Alates 1770. aastast kasutas Mozart ise [[Itaalia]]s nime Wolfgango Amadeo ja alates umbes 1777. aastast Wolfgang Amadé (aktsendi kasutus varieerus: Amadé, Amadè, Amadée, Amade).<ref name="57H6c" /> Tema eelistust Amadé teised üldiselt ei kasutanud, tavalised kujud olid Wolfgang Amadeus ja Wolfgang Gottlieb.

On võimalik, et nimi Amadeus sai alguse naljana. Kolmele kirjale on ta ladina keelt parodeerides alla kirjutanud "Wolfgangus Amadeus Mozartus".<ref name="t1CjO" /><ref name="h2DX8" /> Ametlikes dokumentides on tema eluajal kuju Wolfgang Amadeus kasutatud vaid ühel korral. Amadeuse kasutamine sai järk-järgult valdavaks 19. sajandil.

== Elulugu ==
[[Pilt:Mozart drawing by Doris Stock 1789.jpg|pisi|[[Doris Stock]]i joonistus 1789. aastast]]

Ta sündis [[Salzburg]]i õukonna [[kapellmeister|kapellmeistri]] [[Leopold Mozart]]i ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.

Wolfgangi [[muusika]]line anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas [[kontserdireis]]idega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal [[Pariis]]is. Aastal 1765 [[London]]is kirjutas ta oma esimese [[sümfoonia]], 11-aastaselt esimese [[ooper]]i. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle [[Salzburg]]i [[piiskop|peapiiskopi]] õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart [[Itaalia]]-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit [[Bologna]] muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma [[paavst]] andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.

Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama [[Viin]]i, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna.

4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi:
* Raimund Leopold (17. juuni – 19. august 1783)
* [[Karl Thomas Mozart]] (pianist, 21. september 1784 – 31. oktoober 1858)
* Johann Thomas Leopold (18. oktoober – 15. november 1786)
* Theresia Constanzia Adelheid Friedericke Maria Anna (27. detsember 1787 – 29. juuni 1788)
* Anna Maria (suri varsti pärast sündi, 25. detsember 1789)
* [[Franz Xaver Wolfgang Mozart]] (helilooja, 26. juuli 1791 – 29. juuli 1844)

Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Viimasel kümnel eluaastal komponeeris helilooja suurema osa oma tuntumatest ooperitest, sümfooniatest ja klaverikontsertidest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Temast jäi maha tema naine Constanze ja kaks poega.

== Looming ==
[[Pilt:Mozart Lange.png|pisi| Mozarti portree aastast 1782, autor Joseph Lange]]
[[Fail:Mozart Symphony 36 KV 425 Linz 3.oga|pisi|Mozarti [[Sümfoonia nr 36 (Mozart)|sümfoonia nr 36, "Linz"]]]]
Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose.

Ooperid (mittetäielik nimekiri):
* "[[Bastien ja Bastienne]]" (''Bastien und Bastienne,'' 1768)
* "[[Teeseldud lihtsameelsus]]" (''La finta semplice,'' 1769)
* "[[Mitridate, Ponto kuningas]]" (''Mitridate, re di Ponto''1770)
* "[[Lucio Silla]]" (1772)
* "[[Vale aednikutüdruk]]<nowiki/>" ([[1775|''La finta giardiniera'', 1775]] )
* "[[Idomeneo]]" (''Idomeneo, re di Creta,'' 1781)
* "[[Röövimine serailist]]" (ka "Haaremirööv", ''Die Entführung aus dem Serail'', 1782)
* "[[Teatridirektor]]" (''Der Schauspieldirektor,'' 1786)
* "[[Figaro pulm]]" (''Le nozze di Figaro,'' 1786)
* "[[Don Giovanni]]" (1787)
* "[[Così fan tutte]]" (1790)
* "[[Tituse halastus]]" (''La clemenza di Tito,'' 1791)
* "[[Võluflööt]]" (''Die Zauberflöte,'' 1791)

Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga [[motett]]e, [[vesper (muusika)|vespreid]], [[litaania]]id ja 17 [[Missa (muusika)|missat]], sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud [[Reekviem (Mozart)|reekviem]] (lõpetatud [[Franz Xaver Süssmayr]]i poolt).

[[Sümfoonia]]id on ligi 50 (neist 41 kannavad teosenumbrit, tuntuimad on nr 39 Es-duur, nr 40 g-moll, nr 41 C-duur "Jupiter"). Ta on kirjutanud ka [[viiulikontsert|viiuli]]-, puhkpilli- ja [[klaverikontsert]]e.

[[Kammermuusika]]st peetakse olulisemateks [[keelpillikvartett (žanr)|keelpillikvartette]] ja -[[keelpillikvintett (žanr)|kvintette]] ning [[klaverisonaat]]e ja -[[fantaasia (muusika)|fantaasiaid]].

== Mozarti käsikirjad Eestis ==
Mozarti 1790/1791. aasta vahetusel valminud viimase klaverikontserdi nr 27 B-duur soolokadentside originaalkäsikirjad asuvad Eestis. 1816. aastal omandas need [[Viin]]is Eestist pärit baltisaksa kunstnik [[Gustav Adolf Hippius]], kes lasi ehtsuse määrata Mozarti õel Maria Anna von Sonnenburgil.<ref name="ajaloomuuseum" /><ref name="Hippius" />
1868. aastal annetati käsikirjad [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]]ile. Praegu asuvad need [[Eesti Ajaloomuuseum]]is, käsikirjad taasavastas 1990. aastail muusikateadlane [[Tiina Õun]] arhivaar [[Sirje Annist]]i abiga.<ref name="Hippius" />

== Näidend ja film ==
Mozartist on kirjutanud [[Peter Shaffer]] näidendi "Amadeus" (1979), mille põhjal [[Miloš Forman]] tegi 1984 [[Amadeus (film)|samanimelise filmi]].

== Vaata ka ==
* [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]]
* [[Väike öömuusika]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="ajaloomuuseum">[http://www.ajaloomuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/609-mozarti-kadentsid-estonia-kontserdimajas. Mozarti kadentsid Estonia kontserdimajas]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ajaloomuuseum.ee 29.09.2011</ref>
<ref name="Hippius">Riina Luik "Mozarti kadunud autograaf võtab publiku ees kuju" Postimees, 28.09.2011, lk 15</ref>
<ref name="57H6c">Spaethline, Robert (2000). Mozart's letters, Mozart's life. New York: Norton.</ref>
<ref name="t1CjO">Katherine Arens (1996), Austria and other margins: reading culture, Camden House, p. 55, ISBN 978-1-57113-109-6</ref>
<ref name="h2DX8">Michael Steinberg; Larry Rothe (2006), For the love of music: invitations to listening, Oxford University Press US, p. 21, ISBN 978-0-19-516216-5</ref>
}}

== Kirjandus ==
* Berljand, Jelena (1956). Mozart. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus
* Bixley, Donovan; tõlkinud Anu Lamp (2005). Lugupidamisega Mozart: Wolfgang Amadeus Mozarti imeline maailm. Tallinn: L.F.F Group. ISBN 9949131162
* Leonhart, Dorothea; tõlkinud Eve Sooneste (2006). Wolfgang Amadeus Mozart: mõistatuslik ja mõjutatav. Tallinn: Kunst. ISBN 9949407745
* Ogris, Werner; tõlkinud Krista Räni (2008). Mozart oma aja perekonna- ja pärimisõiguses : kihlus, abiellumine, pärand. Tallinn: Juura. ISBN 9789985752579

== Välislingid ==
{{Commonskat|Wolfgang Amadeus Mozart}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://novaator.err.ee/542275/uuring-mozarti-varase-surma-pohjus-vois-peituda-d-vitamiini-vaeguses "Uuring: Mozarti varase surma põhjus võis peituda D-vitamiini vaeguses"] Novaator, 13. juuli 2011

{{Klassitsism}}

{{JÄRJESTA:Mozart, Wolfgang Amadeus}}
[[Kategooria:Klassitsismiajastu heliloojad]]
[[Kategooria:Austria heliloojad]]
[[Kategooria:Wolfgang Amadeus Mozart| ]]
[[Kategooria:Sündinud 1756]]
[[Kategooria:Surnud 1791]]