Lehekülje Stardust lähteteksti vaatamine

{{See artikkel|räägib kosmoseaparaadist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Stardust (täpsustus)]]}}
{{Infokast Kosmoselaev
| nimi                   = Stardust
| pilt                   = [[Pilt:Stardust - Concepcao artistica.jpg|frameless]]
| seletus                = Stardust ja komeet Wild 2 kunstniku pilgu läbi
| missiooni_märgistus    =

| organisatioon          = [[NASA]] / [[JPL]]
| alltöövõtjad           = [[Lockheed Martin]]
| platvorm               = 
| missiooni_tüüp         = Möödalend, proovi toomine

| stardiaeg              = [[1999]]–[[7. veebruar|02-07]]
| stardirakett           = [[Delta II]] 7426
| lennunumber            = 
| stardikompleks         = [[Cape Canaverali õhujõudude baas]]
| missiooni_kestvus      = 12 [[aasta]]t, 1 [[kuu]], 18 [[päev]]a
| missiooni_kõrghetk     = 
| deaktiveeritud         = Märts 2011
| decay                  = <!-- kui kosmoselaev sisenes taas Maa atmosfääri -->

| COSPAR_ID              = 1999-003A
| nolink                 = <!-- set to anything to prevent linking COSPAR to NSSDC database -->
| satcat                 = 25618
| veebilehekülg          = <!-- Missiooni või sateliidi kodulehekülg -->
| mass                   = 300 [[kilogramm]]i
| suurused               = 
| võimsus                = 330 [[Vatt|W]] ([[Päikesepatarei]]d, [[Nikkel-vesinik patarei]]d)
| akud                   =

<!-- Kosmoselaevadele, mis naasesid Maale ühes tükis -->
| naasemine              = 15. jaanuar 2006
| naasemispaik           = [[Utah' osariik]], Ameerika Ühendriigid

<!-- Orbiidi andmed -->
| orbiidi_tüüp           = <!-- madal Maa orbiit/ebaõnnestunud start/jne -->
| orbiidi_kõrgus         = 
| inklinatsioon          =
| ekstsentrilisus        = 
| perigee                = 
| apogee                 = 
| tiirlemisperiood       = 
<!--VEEL TÕLKIMISEL Orbiidi andmed -->
| orbit_reference        = <!-- reference system-->
| semimajor_axis         = 
| longitude              = 
| repeat_interval        = 
| orbits_daily           = 
| repetitivity           = 
| orbit_swath            = 
| orbit_crossing         = <!-- equator crossing -->

| lendab_mööda           = [[5535 Annefrank]], [[Wild 2]], [[Tempel 1]]
| möödalennu_aeg         = 
| praegune_sihtkoht      = 
| kaaslane               = [[Päike]]
| orbiiti_sisenemise_aeg = 
| orbiidid               = <!-- mitu orbiiti tegi/on teinud -->

<!-- Planeedile, kuule maandumised -->
| Planeet                = 
| Planeedile_maandumine  = <!-- kuupäev/kellaaeg -->
| Koordinatsioonid       = <!-- kuhu maandus antud planeedil --> 
| Planeedilt_lahkunud    = 
| Kuule_maandumispäev    =
| Kuu_maandusispaik      = <!-- koordinatsioonid -->
| Kuult_lahkumishetk     = <!-- kuupäev/kellaeg -->

<!-- Instrumendid -->
| Instrumentid           = 
| Peainstrumendid        = 
| ruumiline_lahutus      = <!-- Ruumiline lahutusvõime. nt 2 m tähendab et iga piksel väljendab 2m ruumi/maapinda--!>
| spektri_ribalaius            = 
| Data_Rate              = 
| SSR                    = <!-- solid-state recorder -->
| lahutusvõime           = <!-- Pildi lahutusvõime -->

<!--VEEL TÕLKIMISEL Transponders -->
| Transponders           = 
| Transponder_Capacity   = 
| Coverage               = <!-- Coverage area -->
| Twta output power      = 
| Bandwidth              = 
| EIRP                   = <!-- Equivalent isotropically radiated power -->

| refs                   = 
| below                  = 
}}
[[Pilt:Wild2 3.jpg|pisi|300px|Komeet Wild 2 pildistatuna Stardusti poolt. Pilt on tehtud 500 km. kauguselt komeedi tuumast 10 millisekundilise [[Säriaeg|säriajaga]], NASA]]

'''Stardust''' ('[[tähetolm]]') oli [[USA]] planeetidevaheline [[kosmoseaparaat]], mis startis [[kosmos]]esse [[Canaverali neem]]elt [[7. veebruar]]il [[1999]] [[kanderakett|kanderaketiga]] [[Delta II]]. Kosmoseaparaadi põhiülesanne oli koguda tähtedevahelist ja komeeditolmu.

Projekt kiideti heaks [[1995]]. aasta sügisel ja seda hakati teostama [[1996]]. aasta jaanuaris.

[[22. veebruar]]ist [[1. mai]]ni [[2000]] kogus Stardust esimest korda tähtedevahelist tolmu. [[15. jaanuar]]il [[2001]] suurendas ta [[Maa (planeet)|Maa]]d kasutades [[gravitatsiooniline tõmme|gravitatsioonilise tõmbe]] abil oma [[kiirus]]t. [[5. august]]ist [[9. detsember|9. detsembrini]] kogus ta jälle tähtedevahelist tolmu. Sealjuures möödus Stardust [[2. november|2. novembril]] [[2002]] 3300&nbsp;km kauguselt [[asteroid]]ist [[5535 Annefrank]] ja tegi mitu fotot.

[[2. jaanuar]]il [[2004]] lendas ta mööda [[komeet|komeedist]] [[Wild 2]]. Läbides kell 19.40 [[maailmaaeg|maailmaaja]] järgi, võttis ta [[tolm]]uproove [[komeedi pea]]st ja tegi detailseid ülesvõtteid komeedi jäisest [[komeedi tuum|tuum]]ast.

Proovid jõudsid Maale [[2006]]. aastal, kui kapsel sisenes Maa atmosfääri ja maandus USAs Utah' osariigis.

Stardust lõpetas töö 2011. aastal.

==Kosmoseaparaat==

Stardusti töötas välja [[Lockheed Martin]].

See kerge kosmoseaparaat kaalus koos [[avakosmos]]emanöövriteks vajaliku [[raketikütus]]ega 380&nbsp;kg. Põhilise [[uuringuline last|uuringulise lasti]] pikkus oli 1,7 m, nii et see oli tavalise kirjutuslaua suurune.

==Teaduslik last==
===[[Aerogeel]]-näidistekogujad===

Väga väikese tihedusega aerogeeli abil koguti komeedi- ja tähtedevahelisi osakesi. Iga tüüpi osakese jaoks oli ette nähtud üle liitri suurune kogumisala.

Kui Stardust lendas komeedist mööda, siis tabasid teda osakesed löögikiirusega, mis ületab 9-kordselt püssitorust välja lendava kuuli kiiruse. Kuigi haaratud osakesed olid kõik väiksemad kui liivatera, võis suurel kiirusel haaramine muuta nende kuju ja keemilist koostist või need täielikult aurustada.

Et osakesi ilma neid kahjustamata koguda, kasutati [[räni]]l põhinevat poorse, [[käsn]]ataolise struktuuriga tahket keha, mille ruumala on 99% ulatuses tühi. Aerogeeli tihedus oli 1000 korda väiksem kui [[klaas]]il, mis oli samuti ränil põhinev tahke keha. Aerogeeli tabav osake mattus materjali, nii et tekkis porgandikujuline jälg, mis oli osakesest endast kuni 200 korda pikem. Osake aeglustus ja peatus nagu [[lennuk]], mis maandub [[maandumisrada|maandumisrajale]] ja pidurdab. Et aerogeel on enamasti läbipaistev (seda hüütakse mõnikord siniseks suitsuks), siis said teadlased need pisikesed osakesed jälgede järgi üles leida.

===Komeedi- ja tähtedevahelise tolmu analüsaator===

Tolmuanalüsaator oli [[lennuaja spektromeeter|lennuaja]] [[massispektromeeter]], mis määras [[hõbe]]dast [[löögiplaat|löögiplaadiga]] põrkuvate tolmuterade koostise.

Tolmuanalüsaatori ülesanne oli tolmu kinni pidada, analüüsida selle koostist [[reaalaeg|reaalajas]] ja edastada tulemused Maale. Ta eraldas [[ioon]]id [[mass]]i järgi, võrreldes nende lennuaegu. Kui tolmuosake tabas [[analüsaator]]i märklauda, siis tolmust saadi [[elektrostaatiline võre|elektrostaatilise võre]] abil ioone, olenevalt märklaua [[Polaarsus (füüsika)|polaarsusest]] kas positiivseid või negatiivseid. Saadud ioonid liikusid läbi analüsaatori, peegeldusid reflektoris ja detektor avastas need. Raskemad ioonid liikusid läbi analüsaatori kauem kui kergemad, nii et ioonide lennuaja järgi sai arvutada nende massi.

Tolmuanalüsaatoril oli samasugune konstruktsioon nagu kosmoseaparaatide [[Giotto (kosmoseaparaat)|Giotto]] ja [[Vega (kosmoseaparaat)|Vega]] tolmuanalüsaatoritel. Nende aparaatidega saadi unikaalseid andmeid [[Halley komeet|Halley komeedi]] [[kooma (komeet)|kooma]] keemilisest koostisest. Tolmuanalüsaator koosnes kogurist, märklauast, iooniekstraktorist, lennuaja massispektromeetrist ja ioonidetektorist.

Tolmuanalüsaator töötati välja [[Saksamaa]]l [[Garching]]is maavälise füüsika [[Max Planck]]i instituudis. Sealne kaasuurija on [[Jochen Kissel]]. Elektroonika pandi kokku Saksamaal [[Schwetzingen]]is firmas [[von Hoerner & Sulger GmbH]]. Tarkvara töötas välja [[Soome meteoroloogiainstituut]].

===Navigatsioonikaamera===

Navigatsioonikaamerat kasutati kosmoseaparaadi optiliseks juhtimiseks komeedi Wild 2 tuumast möödalennul. Ta võimaldas saavutada sobiva möödalennukauguse.

Kaamera tegi lähenemisel ja eemaldumisel komeedi tuumast ka värvilisi peenpilte ning tuuma läheduses viibides [[lairiba]]pilte eri [[faasinurk]]ade alt. Nende kujutiste abil konstrueeritakse tuuma kolmemõõtmeline kaart, mis võimaldab paremini mõista selle päritolu, [[morfoloogia (astronoomia)|morfoloogia]]t ja mehhanisme, otsida tuuma mineraloogilisi eba[[homogeensus]]i ning võib-olla saada teavet tuuma pöörlemise kohta. Kaamera tegi komeedile lähenedes ja sellest eemaldudes eri filtritega pilte, mis annavad infot kooma koostise, [[gaas]]i ja [[tolm]]u dünaamika ning võimalike [[düüsinähtus]]te kohta.

== Välislingid ==
{{Commonscat}}
*[http://stardust.jpl.nasa.gov/Home.html Stardust] NASA kodulehel (inglise keeles)

[[Kategooria:NASA kosmosesondid]]
[[Kategooria:Discovery programm]]
[[Kategooria:1999]]