Päevalill
Päevalill (Helianthus) on taimede perekond korvõieliste sugukonnast, mille looduslik levila on Põhja-Ameerikas. Euroopas kasvatatakse laialdaselt nii toidukultuuri kui dekoratiivtaimena kaht tuntumat liiki: harilikku päevalille ja maapirni.
Sander: Aga mis sa seal siis süüa krõksutad, Tiit?
Piibeleht: (kes poole kõrwaga kuulatades taha raamatukappide poole wahtis) Ah miä wai? (Näitab pihu pealt.) Noid.
Sander: Päewaroosi-seemneid! — Koolis närisid nisu, kui õieti mäletan.
Piibeleht: Midägi peab närima. Tõine kõrd unub söögiaig ärä — siss ei tunne tühja kõttu. Stepin naksi noid järämä.
Sander: Stepis? Mis sa seal tegid?
Piibeleht: Wenemaalt käin endale priiust toomas. Iks paar aastat sääl orjusen, ja jälle aasta wai nii kodumail koski walla. Siss om wähemb häbi elädä.
- Eduard Vilde, "Pisuhänd", I vaatus
Mustsõstra põõsas mõni kirju leht –
neist tõstvad tuuled magust küpset lõhna,
ning päevaroosi suur ja särav täht
nüüd ehib tervet peenart juba õiekõhna.
- Marie Under, "Hilissuvi" 1 kogus "Eelõitseng"
Too mulle päevalill, istutan selle maha
siia sooldunud pinda, kus veedan vangistust,
et saaks taeva asuurpeegel hommikust õhtuni näha
tema kollase näo iha ja ängistust.
...
Too mulle taim, mis näitab minekuks tuld
sinna, kus läbipaistvusi särama paiskub
ning kus elugi kerge essentsina haihtub.
Too mulle päevalill, mis on valgusest hull.
- Eugenio Montale, "*Too mulle päevalill...", tlk Paul-Eerik Rummo ja Aleksander Kurtna, Looming, 1976
- Päevalillest on saanud pidude lill.
- Päevalillepäikesed põllupeenardelt on peosaalidesse jõudnud, värske mullalõhnaline maalähedus on tähelepanuväärseks vahelduseks orhideede võõrapärasele, eksootilisele ilule.
- Olivia Saar, "Hetked endas: mõttemõlgutusi ilmast, inimestest, iseendast aastatel 1990-2015". Ajakirjade Kirjastus 2016, lk 125
