Suurauad

Suurauad on hobustel kasutatavate valjaste suuosa, mida saarte murdes ja läänemurdes nimetatakse ka suulised.

Ajaloost

Eesti aladel on leitud suuraudu, mis pärinevad 5.- 6. sajandist pKr. Need koosnesid varem enamasti kahest raudlülist, mis olid omavahel liikuvalt ühendatud ning mille otstes on ohjarõngad. Ohjarõngaste külge kinnitati ratsmed ja põserihmad.

Valmistamine

Suurauad võimaldavad hobuste kindlamat juhtimist, nad aitavad ratsanikul hobust paremini kontrollida ja märguandeid edastada. Suulisi tehakse roostevabast terasest, niklist, kõvakummist, silikoonist jne. Need paigutuvad hobuse alalõualuu hammasteta osale lõikehammaste ja purihammaste vahel. Suurauad peavad laiuselt olema hobusele sobivad, mida peenemad nad on, seda teravamalt tunneb hobune neid suus. Liiga kitsad suulised hõõruvad hobuse suunurki ja liiga laiad rõhuvad purihambaid. Suuraudu kontrollitakse aeg-ajalt, et teravaks kulunud nurgad ei kahjustaks hobuse suud.

Vaata ka

• Hackamore
• Päitsed
• Valjad

Välislingid

• Suurauad, Eesti Põllumajandusmuuseum [1]
• Hobuste hooldus