Vikipeedia

Reservvaluuta

Reservvaluuta (või ankurvaluuta) on valuuta, mida erinevad valitsused ja institutsioonid hoiavad märkimisväärsetes kogustes reservidena. Reservvaluutat peetakse niinimetatud kõvaks valuutaks või turvasadama valuutaks. Rahvusvahelistes tehingutes kasutatakse peamiselt just ankurvaluutat, mis annab ankurvaluutat emiteerivale riigile mõningase eelise. Sealsed inimesed saavad laenata raha ja osta importkaupu odavamalt, sest valuutavahetus ei ole nendeks tegevusteks vajalik.[1]

Valuutareservide jaotus maailmas

Tänapäeval on maailmas peamine reservvaluuta USA dollar, mida teised riigid hoiavad reservidena kõige enam. Kokku moodustavad USA dollarid kõigist maailma riikide valuutareservidest 2014. aasta seisuga 60,3 protsenti. Näiteks eurode osakaal on aga 25,0 protsenti.[2] Selle tõttu jälgivad ka reserve omavad riigid pingsalt USA rahapoliitikat, et olla USA dollari väärtuse püsimises kindlad. Peamiselt tuntakse muret inflatsiooni riskide üle, mis potentsiaalselt kõne all olevate riikide reservide väärtust vähendama hakkaks.[3]

Suur osa toormetest nagu näiteks kuld ja nafta, on maailmaturul hinnatud just reservvaluutas ehk USA dollarites. See tähendab, et teised riigid on ka mõneti sunnitud dollareid hoidma, et maksta teatud liiki kaupade ja toorme eest.[3]

Valuutareservide hoidmine vähendab ka riikide jaoks valuutakursi riske, sest kaupade ostmiseks ei pea enda valuutat reservvaluuta vastu enam vahetama.

Maailma nõudlus dollari kui reservvaluuta vastu on võimaldanud USA valitsusel ja elanikel madalama laenuga võlgu võtta, mis annab kogu riigile aastas 100 miljardi dollari suuruse eelise.[4] Samas tekitab suurenev nõudlus olukorra, kus USA dollar tugevneb, mis teeb omakorda haiget USA eksportööridele.[5][6] Prantsusmaa endine rahandusminister Valéry Giscard d'Estaing on öelnud, et reservvaluuta saab teatud kasusid, mida ta nimetas "mõõdutundetuks privileegiks". Ka praegune Prantsuse rahandusminister Michel Sapin on püstitanud teema, miks müüvad eurooplased üksteisele kaupu dollarites ja kutsus üles kasutama reservidena rohkem eurosid ja teisi valuutasid.[7]

Ajalugu

muuda

Enne dollarit oli reservvaluuta staatuses Suurbritannia naelsterling. Kokku püsis brittide valuuta domineerivana üle 100 aasta. Levis isegi väljend sound as pound (kindel nagu naelsterling).

Naelsterlingi mõjuvõimu vähenemine oli kiire – Suurbritannia valuuta kaotas oma dominantse positsiooni pärast esimest maailmasõda, mil brittide majandus ja sõjaline jõud drastiliselt vähenesid. Samuti tõusis nende riigivõlg alla kümne aastaga 30 protsendilt SKP-st 170 protsendile SKP-st[8] ja riigi tööstus oli tugevalt häiritud. Dollar võttis Suurbritannia naela positsiooni kiirelt üle. Seda protsessi kiirendas Suurbritannia loobumine kullastandardist 1931. aastal.[9] Täielikult võttis dollar naela positsiooni üle pärast teist maailmasõda, mil loodi uus dollarist sõltuv rahasüsteem Bretton Woods.[1] Bretton Woodsi rahasüsteemist loobuti USA algatusel 1971. aastal, sest USA-l ei olnud piisavalt kulda, et sellega katta olemasolevaid dollareid ning seetõttu loobuti ka kullastandardist. USA tolleaegne president Richard Nixon nimetas kullaga tagatud rahasüsteemist loobumist ajutiseks, ometigi on "kogemata" tekkinud süsteem tänapäevani kasutusel.[10]

Majandusteadlane Avinash Persaud on viidanud asjaolule, et ükski reservvaluuta ei ole igavene ning need vahetuvad pidevalt. Näiteks 500 aastat eKr on domineerinud Hiina liang ja Kreeka drahm. Neljandal sajandil ka näiteks India valuuta. Reservvaluuta staatuses on olnud ka Rooma denarius, Bütsantsi solidus ja islami dinaar. Enne naelsterlingit oli ankurvaluuta staatuses Hollandi kulden ja seejärel Prantsusmaa liiver.[11]

Reservaluuta staatuse perioodid.[12]

Riik Reservvaluutaks olemise aeg Pikkus
Portugal 1450–1525 75 aastat
Hispaania 1525–1635 110 aastat
Holland 1635–1710 75 aastat
Prantsusmaa 1710–1815 105 aastat
Suurbritannia 1815–1925 110 aastat
USA 1925- 89 aastat

Eesti Panga valuutareservid

muuda

Suurim osa Eesti Panga reservidest on paigutatud just euroala riikide võlakirjadesse, seega hoitakse reservvaluutana peamiselt eurot. 2013. aasta lõpus moodustasid taolised investeeringud kokku 191 miljonit eurot. Välisvaluutareservidest moodustavad suurema osa samuti võlakirjad, mida on soetatud 120 miljoni euro väärtuses. Investeerimata osa ulatub 1,84 miljardi euroni.[13]

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 http://www.global-systems-science.org/wp-content/uploads/2013/12/Dollar-as-the-World-Reserve-Currency.pdf
  2. ↑ http://data.imf.org/?sk=E6A5F467-C14B-4AA8-9F6D-5A09EC4E62A4
  3. ↑ 3,0 3,1 http://www.investopedia.com/terms/r/reservecurrency.asp
  4. ↑ http://www.project-syndicate.org/commentary/kenneth-rogoffwhat-a-us-default-would-mean-for-america-and-the-world
  5. ↑ http://www.economist.com/node/17956749
  6. ↑ http://www.financialsense.com/contributors/richard-mills/americas-exorbitant-privilege-will-continue
  7. ↑ http://www.ft.com/intl/cms/s/0/883e7912-0513-11e4-b098-00144feab7de.html#axzz3KJTBRtQe
  8. ↑ http://www.economicshelp.org/wp-content/uploads/blog-uploads/2012/06/uk-debt-gdp.png
  9. ↑ http://www.telegraph.co.uk/news/1399693/A-history-of-sterling.html
  10. ↑ https://www.imf.org/external/about/histend.htm
  11. ↑ http://www.voxeu.org/index.php?q=node/3672
  12. ↑ http://www.caseyresearch.com/articles/currency-watch-triffins-dilemma
  13. ↑ http://www.eestipank.ee/rahapoliitika/keskpanga-reservid
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Reservvaluuta&oldid=6706649"