Pärnu lennujaam
Pärnu lennujaam (IATA: EPU, ICAO: EEPU) on lennujaam Pärnumaal Tori vallas Eametsa külas. Lennujaam asub Pärnu kesklinnast 4 kilomeetrit loodes.
| Pärnu lennujaam | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Pärnu lennujaama terminal | |||||||||
| IATA: EPU – ICAO: EEPU | |||||||||
| Üldandmed | |||||||||
| Tüüp | avalik | ||||||||
| Valdaja | AS Tallinna Lennujaam | ||||||||
| Asukoht | Eametsa | ||||||||
| Avati | 1939 | ||||||||
| Üldkõrgus | 14 m | ||||||||
| Koordinaadid | 58° 25′ 9″ N, 24° 28′ 22″ E | ||||||||
| Kaart | |||||||||
 | |||||||||
| Lennurajad | |||||||||
| |||||||||
| Statistika (2023) | |||||||||
| Reisijaid | 2087 | ||||||||
| Lennuoperatsioone | 810 | ||||||||
Eesti taasiseseisvumise järel teenindab Pärnu lennujaam tsiviillennukeid ja hooajalisi reisijateveo liinilende riigisiseselt Kihnusse, Ruhnusse, Kuressaarde ja rahvusvaheliselt Stockholmi ja Helsingisse.
2022. aastal läbis lennujaama 2887 reisijat.[viide?] 2023. aastal teenindati 2087 reisijat.[1]
Lennujaama pääseb Pärnu linnaliinibussiga nr 23[2] ja 24.[3]
Lennuliinid
muuda| Endine sihtpunkt | |
| Hooajaline | |
| Tuleviku sihtpunkt |
| Linn | Riik | IATA | ICAO | Lennujaam | Lennufirma | Alates | Kuni | Lennuki tüüp |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Helsingi |  Soome |
HEL | EFHK | Helsingi Vantaa lennujaam | NyxAir | 5. mai 2022 | 13. august 2023 | SAAB2000 (2022), ATR 42-500 ja Saab 340 |
| Kihnu |  Eesti |
– | EEKU | Kihnu lennuväli | Air Livonia | 1996 | 2006 | Antonov An-28 |
| Avies | 2006 | 2009 | Let L-410 | |||||
| Luftverkehr Friesland Harle | 2009 | 2016 | Britten-Norman BN-2 Islander | |||||
| Ruhnu | Eesti |
– | EERU | Ruhnu lennuväli | Air Livonia | 1996 | 2006 | Antonov An-28 |
| Luftverkehr Friesland Harle | 2006 | praegune | Britten-Norman BN-2 Islander | |||||
| Stockholm |  Rootsi |
ARN | ESSA | Stockholmi Arlanda lennujaam | Skyways Express | 2007 | 2008 | Fokker 50 |
| Estonian Air Regional | 31. mai 2008 | 2010 | Saab 340 | |||||
| Scandinavian Airlines (operaator Xfly) | 25. juuni 2022 | 16. august 2022 | ATR 72 |
Peale lisatud suvine 2023
Lennuliikluse statistika
muuda| Aasta | Reisijaid kokku | Lennuoperatsioone |
|---|---|---|
| 1992 | 2416 | 290 |
| 1993 | 3124 | 782 |
| 1994 | 1914 | 640 |
| 1995 | 3100 | 1076 |
| 1996 | 3514 | 1104 |
| 1997 | 5285 | 2240 |
| 1998 | 6500 | 1300 |
| 1999 | 7072 | 1458 |
| 2000 | 3738 | 928 |
| 2001 | 4506 | 1115 |
| 2002 | 5413 | 1843 |
| 2003 | 4996 | 2203 |
| 2004 | 5035 | 1155 |
| 2005 | 4774 | 1647 |
| 2006 | 3351 | 1078 |
| 2007 | 2350 | 1245 |
| 2008 | 3110 | 1614 |
| 2009 | 4025 | 1344 |
| 2010 | 5184 | 1716 |
| 2011 | 3863 | 1490 |
| 2012 | 5634 | 1562 |
| 2013 | 3538 | 1463 |
| 2014 | 2752 | 914 |
| 2015 | 2067 | 1326 |
| 2016 | 1196 | 1017 |
| 2017 | 839 | 1066 |
| 2018 | 920 | 626 |
| 2019 | 1009 | 590 |
| 2020 | 361 | 201 |
| 2021 | 379 | 152 |
| 2022 | 2888 | 971 |
| 2023 | 2087 | 810 |
Ajalugu
muudaLennuväli rajati 1930. aastate lõpul. Pärnu lennuväljale pandi alus 1930. aastate keskel seoses Kaitseväe kavaga luua kogu Eestit kattev Õhukaitse lennuväljade võrk. Asukohaks valiti Sauga mõisa maad, kuhu rulliti murukattega rada, mis sai valmis kümnendi lõpuks.
Sõjaväelennuväli
muudaNõukogude okupatsiooni ajal paiknesid sellel sõjaväelennuväljal alates 1941. aastast sõjalennukid. 1941. aastal suvel paiknes lennuväljal lühikest aega Tupolev SB tüüpi pommitajatega varustatud Nõukogude Liidu Balti mere laevastiku 73. pommituslennuväe polk ja septembrist oktoobrini Saksa kahemootoriliste hävituslennukite Messerschmitt Bf 110 grupp. Kuni suveni 1944 seisis lennuväli kasutuseta, siis viidi sinna Liibavist üle Saksa mereluure lennuüksus Sonderstaffel Buschmann, mis õpetas välja eestlasi ja lätlasi.[4] Sama aasta septembris taganes see üksus Eestist ning lennuväli läks uue okupandi, Nõukogude Liidu Baltimere laevastiku 9. ründelennuväe diviisi käsutusse.[5]
Teise maailmasõja järel jäi Pärnu lennuväli NSV Liidu mereväe Balti laevastiku merelennuväele. Mais 1961 anti lennuväli üle NSV Liidu õhukaitsevägedele ning Pärnusse viidi Tapalt üle hävituslennukitega MiG-19 relvastatud 655. hävituslennuväe polk. Samal kümnendil vahetati MiG-19 välja Jak-28 vastu. Novembris 1977 allutati polk Balti Sõjaväeringkonnale, 1980. aastate algusest alates lendas see polk lennukitega MiG-23.[6] Tsiviillennunduse jaoks oli kasutusel praegusest betoonrajast 1 kilomeeter kagus olnud rada 03/21 mõõtmetega 1100 x 35 meetrit.
Pärnu õhukaitselennuväe polgu raadiomajakad olid Valgerannas ja Nurmel, raketibaas Sanga-Ridalepas ning laod ja sideväeosa Mokal. Väeosale kuulus ka Lutsu (tuntud ka Kikepera või Tammaru nime all) raadiotehniline väeosa.
Lennuväli taasiseseisvunud Eestis
muudaPärast Eesti taasiseseisvumist ja Nõukogude vägede lahkumist jäi lennuväli hooletusse. Sellel tegevust alustanud Pärnu Lennujaam oli pidevas likvideerimise ohus, kuna kasin tehniline valmisolek piiras lendude arvu.[7] Muudatuse tõi suuremahuline rekonstrueerimine, mille käigus ehitati uus reisijateterminal, mis avati 5. novembril 1999, paigaldati kõrge intensiivsusega tuled ja VOR/DME raadiomajakas (2000).[8] Pärnu lennuväljale rajati ka Piirivalve lennusalga hooldusbaas.
Pärnu lennuväli oli varustatud VOR/DME ringsuunalise raadiomajakaga tähisega "PRN " ja töösagedusega 115,900 MHz ning kesk- ja kaugmarkeriga rajal 21 (tähised ja töösagedused vastavalt "R" ja 376 kHz ning "RC" ja 425 kHz). Kahest lennurajast oli kasutuses üks betoonkattega rada suunaga 03/21 mõõtmetega 2480 x 31 meetrit, mis sobis kuni 120-tonniste lennukite vastuvõtuks, omaaegse tsiviillennunduse raja kasutusest loobuti täielikult. Lennud toimusid ööpäev läbi omal vastutusel, kuid lennujaama tööajal oli lenduritel võimalik kasutada lennuinformaatori teenuseid.[9] 2013. aasta novembris piiras Lennuamet seoses raja väga halva olukorraga lennukite lubatud massi 6 tonnile.[10]
23. maist kuni 31. augustini 2014 toimus lennuraja remont, mille käigus rekonstrueeriti olemasoleva rajal lõik mõõtmetega 799 x 23 meetrit. Ülejäänud rada deklareeriti kasutuskõlbmatuks. Kõik lennuvälja raadionavigatsiooniseadmed lülitati remondi käigus välja ning lubati ainult VFR liiklus.
2016. aastal hinnati, et lennujaama renoveerimine maksaks 13 miljonit eurot.[11] 2017. aasta oktoobris allkirjastasid majandus- ja taristuminister Kadri Simson, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Piret Mürk-Dubout koostööleppe lennujaama rekonstrueerimiseks. Riik lubas projekti toetada 20 miljoni euroga ning Pärnu lennujaam loodeti avada 2020. aasta kevadel.[12]
Naaberkinnistu omanik vaidlustas lennuraja pikendamise ehitusloa kohtus[13] ning probleeme oli ka ehitushankega.[14] Lennuliiklusala rekonstrueerimistööde leping allkirjastati viimaks 2020. aasta suvel.[15] 13,9 miljoni eurone leping sisaldas lisaks lennuraja rekonstrueerimisele ka ruleerimisteede laiendamist, õhusõidukite perrooni rekonstrueerimist, automaatse ilmastiku seiresüsteemi paigaldamist, lennuvälja tuledesüsteemi uuendamist ning uus hoolde- ja päästetehnika angaari ehitamist.[15]
Terminali ehitushange läks luhta, sest ehitajad soovisid oodatust kõrgemat hinda.[16] Seejärel kuulutati välja uus ja eelmisest väiksem hange, et senine hoone renoveerida.[17] Valitsus kinnitas 17,3 miljoni eurose investeerimistoetuse Pärnu lennujaama väljaehitamiseks 2021. aasta algul.[18]
Taas alustati lendudega Pärnu ja Ruhnu vahel 4. oktoobril 2021. Kuna lennujaama terminali ehitamine alles käis, siis teenindati lennureisijaid ajutistes ruumides.[19]
5. detsembril 2023 Pärnu lennuväljal maandunud Airbus 320 oli esimene lennuk, millele Pärnusse laienenud Magnetic MRO töötajad hooldusremonti tegid.[20]
- Pärnu lennujaam Maa-ameti kaldaerofotodel
-
2009 -
2010 -
2012 -
2013 -
2015 -
2018 -
2020 -
2021
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
Viited
muuda- ↑ "Pärnu lennujaam majandab end ära linna ja riigi toel" ERR, 18. märts 2024
- ↑ "Linnaliin nr. 23 sõidugraafik". Peatus.ee.[alaline kõdulink]
- ↑ Karl Hütt (28.04.2022). "Lennujaama ja kesklinna vahel avatakse bussiliin". Pärnu Postimees.
- ↑ "Lühiülevaade eesti lendurite sõjateest Teises maailmasõjas". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2008. Vaadatud 12. juulil 2008.
- ↑ Lennuväljad Eestis
- ↑ Venemaa relvajõud Eestis
- ↑ Sõnumileht: Pärnu lennujaam jätkab lendude vahendamist saartele
- ↑ "Regionaalsete lennujaamade arengukava aastateks 2000–2006". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2008. Vaadatud 12. juulil 2008.
- ↑ "Eesti lennundusteabe kogumik" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 9. juunil 2007.
- ↑ "Pärnus tohivad edaspidi maanduda vaid kerged lennukid" ERR, 15. november 2013
- ↑ "Pärnu lennujaama renoveerimine maksab 13 miljonit eurot" Pärnu Postimees, 11. mai 2016
- ↑ "Pärnu lennujaama 20 miljoni eurone investeeringuotsus sai allkirjad" Ärileht, 4. oktoober 2017
- ↑ "Pärnu lennujaama kohtuvaidluse tõttu jäi renoveerimine 2020. aasta eelarvest välja" ERR, 3. oktoober 2019
- ↑ "Pärnu lennuvälja renoveerimine toppab vaidluste tõttu" ERR, 10. juuni 2019
- ↑ 15,0 15,1 "Algab Pärnu lennujaama lennuliiklusala renoveerimine" ERR, 1. juuli 2020
- ↑ "Pärnu lennujaama reisiterminali ehitushankest ei saanud asja" ERR, 20. oktoober 2020
- ↑ "Lennujaama reisiterminal tuleb plaanitust tagasihoidlikum" Pärnu Postimees, 27. aprill 2021
- ↑ "Valitsus kinnitas Pärnu lennujaama 17 miljoni eurose toetuse" Pärnu Postimees, 14. jaanuar 2021
- ↑ "Pärnu-Ruhnu lennuühendus taastus" ERR, 4. oktoober 2021
- ↑ "Pärnu uue angaari esimeseks tööks on Airbus 320 hooldus" ERR, 5. detsember 2023
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pärnu lennujaam |
- Pärnu lennujaama veebileht
- "Pärnu–Stockholmi liinil toimus esimene regulaarlend" Eesti Päevaleht, 31. mai 2008
- "Lennujaama tulevik: regionaalne pärl või kuulsusetu surm?" Pärnu Postimees, 28. aprill 2010
- "Kuidas Pärnusse lennuvälja ehitati ja lennundust elustati" Pärnu lennujaam, 20. oktoober 2010
- "Uuendatud Pärnu lennujaamale üritatakse leida rakendust" ERR, 11. jaanuar 2022
- "Pärnu soovib lennujaama ülalpidamiseks mineva raha ümber suunata" ERR, 3. november 2024