Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.

Polüetüleen, mille monomeer on etüleen

Tavaliselt mõeldakse monomeeri all orgaanilist ühendit, mille molekul sisaldab küllalt suure aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodustama polümeerseid molekule. Monomeeri molekulid võivad liituda ka mõne teise monomeeri molekulidega moodustades kopolümeere.

Monomeerid on näiteks etüleen, propüleen, vinüülkloriid, stüreen, 1,3-butadieen, isopreen, propeennitriil, epoksüetaan, metanaal, dioolid jt. Need monomeerid annavad polümerisatsiooni tingimustes sünteetilised polümeerid, nagu näiteks vinüülkloriidist saadav polüvinüülkloriid (PVC) või stüreenist saadav polüstüreen. Monomeeri polümerisatsiooni esilekutsumiseks lisatakse monomeerile initsiaatorit või katalüsaatorit, mis on vajalik aktiivsete tsentrite tekitamiseks.

Looduslike makromolekulide lähteühendid on looduslikud monomeerid, näiteks aminohapped, millest moodustuvad valgud, ja näiteks glükoos, millest moodustuvad tärklis, glükogeen või tselluloos.

Monomeerid on lähteühenditeks ka dimeeridele, trimeeridele, tetrameeridele jne kuni oligomeerideni. Nende väikese polümerisatsiooniastmega ühendite puhul tulevad arvesse ka mõned anorgaanilised monomeerid.

Vaata ka

muuda