Mitmekeelsus

Mitmekeelsus võib tähistada nii üksikisiku mitme keele oskust kui ka eri keelekogukondi, kes elavad samas piirkonnas. Mitmekeelsuse defineerimise juures on palju tahke, mida eri teadlased käsitlevad erinevalt.

Mitmekeelsuse käsitlus

Osa keeleteadlaste arvates on mitmekeelne inimene see, kes on omandanud kaks-kolm elavat keelt ning kasutab neid järjekindlalt, kas täiesti või enam-vähem võrdselt. Kui isik oskab kasutada näiteks koolis õpitud keeli, kuid tarvitab neid vaid võõrkeelsesse keskkonda sattudes, siis ei saa seda mitmekeelsuseks pidada. Üldiselt ollakse eri meelel selles, millisel tasemel peab keeleoskus olema, et kedagi võiks pidada mitmekeelseks inimeseks.

Paljud keeleteadlased eristatavad nii üksikisiku kui ka kogukondade mitmekeelsust.

Üksikisiku kontekstis on mitmekeelsuse alaliigid kakskeelsus ja polüglotism (indiviidi paljukeelsus). Viimane on üsna haruldane nähtus ning seda soosib inimese omaalgatuslik entusiasm. Kakskeelsus aga on tavaline nähtus, mida õhutatakse ühiskonnas ning mida toetab peamiselt kooliharidus. Ühiskonnas valdavate kahe keele oskust nimetatakse diglossiaks.

Kogukondade (ka ühiskonna) kontekstis on leitud, et mitmekesised ja eripärased ökosüsteemid on tugevaimad ja püsivad paremini elus, sest mitmekesisus soosib kohanemisvõimet. Seega võiks keeleline mitmekesisus soosida ühiskonna muutumisvõimet ja säilitada samas ka ühtsusetunnet. Nagu on bioloogia norm mitmekesisus, on sama ka keelega: selle norm on keeleline mitmekesisus.

Mitmekeelsuse tähtsus

• Üleilmastumisega toimetulemine

Euroopa Liidu näitel on mitme keele oskamine kasulik, sest rahvastikuränne ja majanduse globaliseerumine nõuavad suhtlust eri keelte kõnelejate vahel. Euroopa Komisjoni sõnul võib mitmekeelsus aidata globaliseerumisprotsessiga kohaneda ja võtta seda kui kiiduväärt aspekti.

• Keel on sild inimeste vahel

2008. aastal tunnistas Euroopa Liit eri kultuuride hea läbisaamise vajadust. Keeli tuleb Euroopa Liidu sõnul austada ja mõista, sest nende kaudu väljendatakse kultuuri. Mitmekeelsus teeb selle võimalikuks, sest inimesed suudavad sel puhul üksteist paremini mõista, on vähem kogukondade endassesulgumist ja konflikte.

Euroopa Liidu ühine eesmärk on kooli lõpetamiseks igale lapsele selgeks õpetada vähemalt kaks võõrkeelt. Rõhutatakse, et keeleõpe peaks jätkuma ka pärast kooli lõpetamist. Liit on teinud suuri pingutusi, et teadvustada keeleõpet ja suurendada selle elluviimiseks vajaminevat motivatsiooni. Pööratakse muuseas tähelepanu võimalustele, kuidas meedia saaks keelte õppimise huvi ärgitada.

• Mitmekeelsus kui äriline eelis

Euroopa Komisjon väidab, et inimesed tarbijatena eelistavad, et nende poole pöördutaks nende omas keeles. Firmad peaksid võtma vastutuse selle eest, et kliendid saaksid kohalikul tasandil teenindust kohalikus keeles, eriti kui tegu on rahvusvahelise turuga. Kui kliendid saavad soovitud teenindust, on nad rohkem altid oma rahaga seda firmat toetama, seega on firmal rahvusvahelisel turul lihtsam läbi lüüa. Ka üksikisiku tasandil on mitmekeelsus äriline eelis, sest rahvusvahelisel turul töötada soovivatelt inimestel nõutakse, et nad oleksid võimelised suhtlema mitmes keeles. Seega on mitmekeelsel inimesel suurem võimalus saada soovitud töökoht ning pürgida ametialaselt kõrgele.

• Mõju isiku arengule

Väidetakse, et mitmekeelsus suurendab loovust. Mitut keelt valdav inimene sooritab intelligentsust, loovust ja kognitiivset mõtlemist mõõtvaid teste osavamalt, kui ükskeelne inimene. Nendes testides on edukad isikud, kes elavad riikides, kus norm on mitmekeelsus (nt on seal mitu riigikeelt), isegi kui neil puudub kooliharidus. Vajakajäävast haridusest hoolimata saavutavad nad nüüdses infoühiskonnas edu, sest nad saavad tänu mitme keele valdamisele oma teadmisi vahetada ja omandada interneti teel.

Lapsed ja mitmekeelsus

Last ümbritsev keskkond on tema keeleoskuse arendamise juures kõige olulisem aspekt. Lastega pered võivad saada mitmekeelseteks eri juhtudel – tehes seda teadlikult valides, olude sunnil või juhuslikult. Keeleoskust kujundab mõistagi keel, millega lapsega suheldakse. Väga oluline on ka see, milliste hoiakutega sõnumid tulevad lapse vanematelt, koolist, sõpradelt, meediast, ja kas teda ümbritsev ühiskond suhtub mitmekeelsusesse positiivselt või negatiivselt. Mitmekeelsed lapsed ei omanda keeli täpselt ühel ja samal tasemel, ka see sõltub keskkonnast.

Müüte mitmekeelsete laste kohta

• „Mitmekeelsus takistab arengut“

See arvamus ei vasta tõele. Mõistagi erinevad kõik inimesed üksteisest ja sama oluliselt erineb ka nende keelteoskus, võime keeli omandada ning arendada. Kakskeelsel lapsel võib küll olla ühe keele sõnavara väiksem kui sama vanal ükskeelsel lapsel. Kui lugeda kokku kakskeelse lapse kogu mõistesõnavara (mõisted, mida laps mõistab ja oskab nimetada mõlemas keeles), siis selgub, et tegelikult on tema kogu sõnavara suurus võrdväärne ükskeelse lapse omaga. Ta oskab lihtsalt sõnu eri keeltes. Toetav keskkond aitab vanemaks saades mitmekeelsel lapsel oma sõnavaralünki täita.

• „Lapsed õpivad keele selgeks ilma vaevata“

Ka see ei vasta tõele. Jällegi on vaja tähelepanu pöörata sellele, et kõik lapsed on erinevad, seega ei omanda nad ka keeli ühtemoodi. Oma emakeele(d) õpib laps selgeks lihtsamini, seega pole vahet, kas ta omandab korraga ühte või kahte keelt, kuid sellegipoolest on iga lapse keeleareng iseäralik. Mitmekeelne laps ei omanda keeli ühtemoodi, vaid keeleoskus oleneb keskkonnast – kes temaga nendes keeltes vestlevad, millised on sealjuures tema kogemused ning millistes olukordades kumbagi keelt räägitakse.

• „Mida varasemas eas keelt õpitakse, seda paremini seda kõnelda osatakse“

On tõsi, et teise keele omandamine on varases eas lihtsam, kuid keeleõppe motivatsioon on vanusest olulisem. Lapseeas on ajend suhtlemisvajadus. Seega kui laps on loomulikus keskkonnas, kus on vaja suhelda teises keeles, omandab ta selle palju kiiremini. Mida rohkem laps kuuleb ja kasutab keelt, seda paremini ta seda omandab.