Mõõkvaal
Mõõkvaal (Orcinus orca), keda varem kutsuti ka mõõkdelfiiniks[1], on suurim delfiinlaste sugukonda kuuluv vaalaline. Ta on tippkiskja, kes on tuntud oma mustvalge mustri poolest. Sarnaselt delfiinidega on mõõkvaalad targad ja väga sotsiaalsed loomad, kes elavad perekondlikes gruppides.[2]
| Mõõkvaal | |
|---|---|
 | |
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Vaalalised Cetacea |
| Sugukond |
Delfiinlased Delphinidae |
| Perekond |
Orcinus Fitzinger, 1860 |
| Liik |
Mõõkvaal |
| Binaarne nimetus | |
|
Orcinus orca (Linnaeus, 1758) | |
 | |
Mõõkvaalad on suutlikud õppima üksteiselt, salgana isegi ründama väiksemaid veesõidukeid.[3][4]
Välimus
muuda
Mõõkvaaladel on must selg ja valge kõhualune. Silma kohal asub neil valge laik ja kõhtmine osa jaguneb saba pool kolmeks. Kirjeldatud on kolm kuni viis eri tüüpi.
- A-tüüp – suur, üleni must-valge loom, keskmise suurusega laik silma kohal
- B-tüüp – keskmise suurusega, tumehalli ja valge mustriga (vahel ka kollakas) ning suure laiguga silma kohal; neil on tumedam peaaegu must “selgmine keep” (dorsal cape), mis ulatub laubalt seljauimeni;
- C-tüüp – kõige väiksem; sarnaselt B-tüübile on nad tumehalli ja valge mustriga ning tumedama keebiga; nende silma kohal olev laik on ettepoole viltu
- D-tüüp – keskmise suurusega, väikese laiguga silma kohal; toitub põhiliselt Patagoonia hammaskalast; ümaram pea, kitsam ja madalam seljauim ning väiksemad hambad.
Levila
muudaMõõkvaalad elavad kogu maailmameres, kuid on leitud, et nende populatsioonid on suuremad külmemates vetes, kus nende toidulaual on rohkem suuri saakloomi. Troopilistes vetes kasutavad nad ära hooajalist toiduküllust.[5] Elustiili poolest võib mõõkvaalu jagada kolmeks: ranniku ääres, avamerel ja ülemineku aladel elavad. Mõõkvaalade perekondlikest gruppidest on põhjalikumalt uuritud ranniku ääres elavad grupid.[6]
Toitumine
muuda
Mõõkvaal on tippkiskja, tema toidulaual on kalad, veelinnud, mereimetajad ning isegi teised vaalad ja haid. Nad hangivad toitu gruppides ja jagavad seda isekeskis. Nende toidulaua koosseis sõltub osaliselt sellest, mis saakloomi nende vetes leidub ning suurt rolli mängib ka perekonna sisene kultuur ja jahitaktikad. [6]
Ranniku aladel elavate mõõkvaalade juures on täheldatud, et põhiliseks toiduks on kalad ja kalade hulgast erilist rolli mängib lõhe. Ülemineku alade elavad isendid söövad põhiliselt mereimetajaid ja teisi vaalu. Avamere gruppide toidulaud on vaheldusrikas ning nende hulgas on nii ainult kaladest toitujaid kui ka mereimetajatele ja vaaladele keskendunud perekondi. [5]
Paljunemine ja elukäik
muudaMõõkvaaladel puudub kindel paaritumisaeg, pojad võivad sündida aasta läbi. Tavaline tiinus kestab 15–18 kuud. Ema imetab poega umbes aasta. Pärast piimast võõrutamist on vaalapojad siiski väga sõltuvad oma emast ning saavad iseseisvuse alles nelja aasta pärast, kui ema on uuesti sünnitanud.[5]
Emased saavutavad suguküpsuse 10–13-aastaselt. Nad võivad elada 50-aastaseks, vahel ka 90-aastaseks. Nad on poegimisvõimelised umbes 25 aastat. Mõõkvaalad on ühed vähestest loomadest, kellel eksisteerib menopaus. Menopausi ajal hoolitsevad nad teiste sama grupi emaste poegade eest. Isased elavad keskmiselt 30-aastaseks, vahel ka 60-aastaseks.[6]
Mõõkvaalad vangistuses
muudaMõõkvaalad on arenenud ujuma pikki vahemaid ja sukelduma sügavale (mõõkvaal suudab ujuda lühikest vahemaad kiirusega kuni 45 km/h, sukelduda kuni 1000 m sügavusele ning olla vee all kuni 21 minutit), kuid vangistuses elavatele isenditele eraldatakse nende loomuliku elupaigaga võrreldes liiga väike ala. See tekitab neis stressi ja igavustunnet. Paljudel mõõkvaaladel kujuneb välja harjumus ennast vigastada või jääda lihtsalt ühe koha peale õõtsuma. Olukorda halvendab ka asjaolu, et isendeid viiakse pidevalt ühest keskusest teise, lõhkudes nende loodud sõprussidemed või on nad hoopis sunnitud üksilduses elama.[2]
Vangistuses elavate mõõkvaalade eluiga on umbes 20 aastat ning neil esineb tihti tõsiseid haigusi.
Viited
muuda- ↑ Andrei Miljutin. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn : Varrak, 2015. Lk 269
- ↑ 2,0 2,1 "Orca". https://www.nationalgeographic.com, National Geographic. Vaadatud 07.11.2020.
- ↑ "Mõõkvaalad õppisid Gibraltari lähistel jahte ründama". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 25.05.2023.
- ↑ "Hispaania rannikul on mõõkvaalad ramminud ligi poolt tuhandet purjekat". Postimees. Vaadatud 13.06.2023.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "Killer whale". Internationa Whaling Comission, Whales. Vaadatud 07.11.2020.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 "Killer whale". NOAA. Vaadatud 07.11.2020.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mõõkvaal |
- Mõõkvaalad õppisid Gibraltari lähistel jahte ründama ERR, 24. mai 2023