Lüganuse kihelkond

Lüganuse kihelkond (lühend Lüg, saksa Kirchspiel Luggenhusen) oli kihelkond ajaloolisel Virumaal ja Eestimaa kubermangu Rakvere (Viru) kreisis.

Lüganuse kirik 1900. aastatel
Mälestuskivi Lüganuse kiriku ees

Lüganuse kihelkonna endine ala kuulub tänapäeval peamiselt Lüganuse valda ning rannikul ka Viru-Nigula ja Toila valda.

Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798)

Piirkonna ajalugu

muuda

13. sajandi alguses oli Lüganuse kihelkonna alal Askälä muinaskihelkond, mis oli osa ajaloolisest Viru maakonnast.

Askälä muinaskihelkond laius tänapäeva Lüganuse valla ja Toila valla territooriumil, ulatudes kohati üle Pada jõe. Lüganuse kihelkonda kuulus enne 15. sajandit ka praegune Viru-Nigula ümbrus.

Askälä muinaskihelkonnas oli mitu linnust: Alulinn, Purtse Taramägi (linnus) ja Purtse Tarakalda linnamägi. Nendest keskne linnus oli tõenäoliselt Purtse Tarakallas. Ajaloolased on avaldanud arvamust, et ka praeguse Lügansue kihelkonnakiriku asemel võis olla eestlaste muinaslinnus.

Kirikukihelkonnana moodustati Lüganuse kihelkond (Lyggenus Kirspel) 13. sajandil. Lüganuse kirikut, mille kaitsepühak on Ristija Johannes, ehk rahva keeles Lüganuse Jaani kirikut on esmamainitud 1373 ning kiriku asutajaks peetakse Cordt Luggenhusenit[1]. Pärimuse järgi arvatakse kiriku ehitamise ajaks 1240–1260. Juba Taani hindamisraamatus, mis on koostatud 1219–1230, leidub märge, et Lüganuse taludel on oma pastor.

16. sajandi alguspoolel ehitati Johann von Taube poolt Purtse kindluselamu, mida tunti nimede Isenheim või Alt-Isenheim all. Kindluselamu oletatav ehitusaeg on aastatel 1533–1565.

15. sajandil liideti Lüganuse kirikukihelkond halduslikult Alutaguse kihelkonnaga ja läks Narva lääni koosseisu.

Enne Liivi sõda (1558-1583) loetleti Lüganuse kihelkonnas kuus mõisa: Erra, Aa, Aidu, Maidla, Purtse, Püssi[1].

15.–18. sajandil muudeti mitu korda kihelkonna piire. Koguduste kasvu tõttu ja rahva liikumissuundi arvestades loodi uusi kirikukihelkondi (Rakvere kihelkond, Iisaku kihelkond). Ära anti Padajõe tagune ala koos Viru-Nigula külaga, osa lõunapoolseid alasid Viru–Jaagupi kihelkonnale. Lüganuse kihelkonnaga liideti Maumi kirikukihelkonna idapoolsed mereäärsed alad. Viru-Nigula kirikukihelkond kandis sellel ajal veel Maumi kirikukihelkonna nime.

Kirikukihelkonnana eksisteeris Rakvere kreisi ja Viru kreisi Lüganuse kihelkond 1917. aastani. Eesti Vabariigi ajal jätkas kihelkond tööd kuni 1925. aastani, mil kirikukihelkonnad likvideeriti.

Aastatel 1788–1795 oli Lüganuse pastoriks Otto Wilhelm Masing.

Endise Lüganuse kirikukihelkonna alal tegutseb EELK Lüganuse Jaani kogudus, mis hõlmab Kiviõli linna, Lüganuse ning osaliselt Viru-Nigula ja Toila valla.

Kihelkonnas kõneldi Alutaguse murde Lüganuse murrakut.

Lüganuse kihelkonna mõisad

muuda

Lüganuse kihelkonna mõisavallad

muuda

Lüganuse kihelkonnas 19. sajandi algul eksisteerinud mõisavallad: Sellesse valdade ajalooperioodi jääb perekonnanimede (perenimede) panemine.

Lüganuse kihelkonna vallad

muuda

Lüganuse kihelkonna vallad alates 1866:

Lüganuse kihelkonna vallad alates 1917

muuda
  • Maidla vald – moodustati Erra, Püssi ja Saka valla osadest

Kihelkonnakool

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 ERRA MÕISA AJALUGU, Erra kultuuriselts (vaadatud 22.06.2024)

Kirjandus

muuda
  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 472–475.
  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 74–75.
  • Leida Otsa. Ajalooline traditsioon Lüganuse kihelkonnast 1931. aasta suvel Eesti Kirjandusmuuseum. 2005.

Välislingid

muuda