Kambodža

Kambodža on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel.

Kambodža Kuningriik khmeeri Preăh Réachéanachâkr Kâmpŭchéa
Kambodža lipp Kambodža vapp
Riigihümn	"Nokoreach"
Pealinn	Phnom Penh
Pindala	181 035 km²
Riigikeel	khmeeri
Rahvaarv	16 005 373 (2017)
Rahvastikutihedus	88,4 in/km²
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Kuningas	Norodom Sihamoni
Peaminister	Hun Manet
Iseseisvus	9. november 1953
SKT	22,158 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	1384 $ (2017)
Valuuta	Kambodža riel (KHR)
Ajavöönd	maailmaaeg +7
Tippdomeen	.kh
ROK-i kood	CAM
Telefonikood	855

Kambodža piirneb läänes Tai (803 kilomeetrit ühist riigipiiri), põhjas Laose (541 km), idas Vietnami (1228 km) ja lõunas Tai lahega (443 km rannajoont). Riiki läbib Mekongi jõe alamjooks.

Loodus

Geograafiliselt jaguneb Kambodža kuueks piirkonnaks: põhjaosas paikneb troopilise metsaga kaetud mäestik, kirdes troopilise metsaga kaetud ning rikkaliku loomastiku ja taimestikuga platoo, keskosas on madalal keskplatoo, kus kasvatatakse peamiselt riisi, maisi ja ube, ning lõunaosas on liivarannad ja tegeldakse kalapüügiga.

Pinnamood

Umbes kolmveerandi Kambodžast moodustab Mekongi–Tônlé Sabi tasandik, mille kõrgus merepinnast ei ületa üldjuhul 100 meetrit. See hõlmab riigi kesk- ja kaguosa.

Riigi äärealadel paiknevad madalad mäed. Riigi idapiir Vietnamiga on samuti mägine ja selle moodustab Lõuna-Vietnami keskkõrgustik.

Läänes, Lõuna- ja Edela-Kambodžas, asuvad Kardemonimäed, mis kulgevad loode-kagu suunas. Seal paikneb ka riigi kõrgeim tipp Phnom Aural (1771 m, teistel andmetel 1810 m üle merepinna). Selle naabruses asub Elevandipiirkond, mis on mõnevõrra madalam, kuni 1000 meetrit kõrge. Need piirnevad kitsa rannikutasandikuga, mis oli ülejäänud riigist suuresti isoleeritud enne Kampong Saomi sadama (endine Sihanoukville) ning raud- ja maanteede rajamist 1960. aastatel.

Riigi põhjapiiril asuvad Dângrêki mäed, mille veelahe on Kambodža ja Tai piir. See tõuseb keskmiselt 500, kõrgeimad tipud 700 meetrini.

Kliima

Phnom Penhi kliima

Kambodžas valitseb lähisekvatoriaalne mussoonkliima. Aastaajad võib jagada kaheks: suvi (mai–september) ja talv (november–märts). Suvel toob lõunast, Tai lahelt ja India ookeanist puhuv tuul kaasa rohkelt sademeid. Talvel sajab vähe ja tuul puhub põhjast, maalt.

Temperatuur jääb aasta läbi 21–35 °C vahele. Kõige külmema kuu (jaanuari) keskmine temperatuur riigi keskosas on 22 °C, kõige kuumema kuu (aprilli) keskmine 28 °C ja aasta keskmine temperatuur 25 °C. Absoluutne maksimum tõuseb sageli üle 32 °C ning võib vahetult enne vihmaperioodi algust jõuda 38 °C-ni. Talvel langeb soojus harva alla 10 °C.

Aasta keskmine sademete hulk on kogu riigis 1000–2000 mm, kuid üksikutel aastatel võib sademeid olla nii märgatavalt rohkem kui ka vähem. Sademete hulk ei sõltu niivõrd asukohast kui kõrgusest: kõrgemal sajab rohkem. Enim sajab riigi edelaosas, kus mere kaldal on kõrged mäed. Seal võib sademete hulk ulatuda isegi 5000 mm aastas. Enamik sellest aga voolab kohe merre tagasi, mitte põhja poole Tonlé Sabi piirkonda. Sademerohkeimad kuud on september ja oktoober, ning -vaeseimad jaanuar ja veebruar. Kambodža külastamiseks on parimad kuud novembrist jaanuarini, kui õhuniiskus ja temperatuur on madalamad.

Õhuniiskus on kõikjal suur, olles öösel aasta ringi 90% ringis. Päeval võib see kuivaperioodil langeda pisut alla 50%.

Taifuunid, mis sageli Vietnami rannikut laastavad, jõuavad Kambodžasse harva. Küll aga käivad suvise ajaga kaasas ulatuslikud üleujutused Phnom Penhi ja Tônlé Sabi piirkonnas.

Veestik

Tônlé Sab

Kambodža suurim jõgi on Mekong. Ehkki jõgi suubub Lõuna-Hiina merre väljaspool Kambodžat, Vietnamis, algab selle delta juba Phnom Penhi juures. Jõgi on laevatatav kogu riigis.

Enamik riigist kuulub Mekongi valglasse. Ainult riigi edelarannikul on väike piirkond, mida eraldavad muust riigist Kardemonimäed ja Elevandipiirkond ning kust jõed voolavad otse merre.

Kambodža suurim järv on Tônlé Sab, mis on ka suurim mageveejärv Kagu-Aasias. See on Mekongiga ühenduses Tônlé jõe kaudu, mis ühineb Mekongiga Phnom Penhis. Järve keskmine veetase võib langeda 1–1,5 meetrini ja pindala väheneda 2500–2700 ruutkilomeetrini. Kui vihmad tõstavad Mekongi taset, hakkab Tônlé Sabi jõgi septembris-oktoobris tagurpidi voolama, Tônlé Sabi jõe veetase tõuseb 9–15 meetrini ja pindala kasvab 15 000 – 25 000 ruutkilomeetrini. See väldib ka üleujutusi allpool Phnom Penhi. Kui Mekongi tase alaneb, hakkab jõgi taas põhjast lõunasse voolama.

Kambodža kaart

Phnom Penhis jaguneb Mekong neljaks ja seda tuntakse Nelja Näona (Chattomukh): kirdest voolab linna sisse Mekong, loodes on Tônlé Sab ning linnas algab Mekongi delta jõe jagunemisega kahte harusse (Mekong ja Basak).

Taimestik

Kambodžas on mitmekesine taimestik ja loomastik, millest enamik on koondunud Tônlé Sabi järve äärde. Kambodža aladel kasvavad banaan, kautšuk, kookos, kapok, mango ja apelsin.

1970. aastast on vihmametsa osakaal maharaiumise ja põletamise tõttu drastiliselt vähenenud. Kui 1970. aastal kattis 70% Kambodžast ürgmets, siis 2007. aastaks oli metsaga kaetud vaid 3,1%.

Rahvusvaheline Looduskaitseliit on paljud liigid kandnud metsade hävitamise, salaküttimise, ebaseadusliku kaubanduse, liigse põllunduse või kalastamise tõttu ohustatud liikide nimekirja.

Loomastik

Kambodža looduses leidub punahunte, elevante, hirvi, pantreid, karusid ja tiigreid, lindudest kormorane, kurgi, papagoisid, faasaneid, samuti arvukalt mürkmadusid. Metsa pindala vähenemine, miiniväljad ja reguleerimata küttimine on riigi loomastiku mitmekesisust järsult vähendanud.

Haldusjaotus

Kambodža on halduslikult jagatud pealinnaks (reach theani) ja 24 provintsiks (khétt), mis on 1. järgu haldusüksused. Provintsid on omakorda jagatud 26 munitsipaliteediks ja 159 piirkonnaks ning pealinn 8 khan'iks.

Kambodža provintsid

Nr	Linn või provints	Pindala (km2)
1	Bântéay Méan Cheăy provints	6679
2	Ŏtdâr Méan Cheăy provints	6158
3	Preăh Vĭhéari provints	13 788
4	Stœ̆ng Trêngi provints	11 092
5	Rôtânăh Kĭri provints	10 782
6	Pailĭni provints	803
7	Bătdâmbângi provints	11 072
8	Siĕm Réabi provints	10 299
9	Kâmpóng Thumi provints	13 814
10	Krâchéhi provints	11 094
11	Môndôl Kĭri provints	14 288
12	Poŭthĭsăti provints	12 692
13	Kâmpóng Chhnăngi provints	5521
14	Kâmpóng Chami provints	4549
15	Tbong Khmŭmi provints	4928
16	Kaôh Kŏngi provints	11 160
17	Kâmpóng Spœ provints	7017
18	Pealinn Phnom Penh	290
19	Kândali provints	3568
20	Prey Vêngi provints	4883
21	Svay Riĕngi provints	2966
22	Sihanoukville'i provints	868
23	Kâmpôti provints	4873
24	Kêbi provints	335
25	Takêvi provints	3563

Rahvastik

Kambodžas elab ligi 16 miljonit inimest, kellest 80–90% moodustavad khmeerid. Ülejäänud 10–20% rahvastikust on põhiosas tailased, vietnamlased ja hiinlased.

Khmeerid on Kambodža alad asustanud 2. sajandil. Aja jooksul on nad segunenud jaavalaste, malaide, tailaste, vietnamlaste ja hiinlastega. Vietnamlased moodustavad vähemusrahvustest elanike põhiosa. Neil on suur roll kalastamises ja ehitamises.

23,4% Kambodža elanikest elab linnades.

Ajalugu

Esimene riik tänapäeva Kambodža alal oli Funan, mis hõlmas enamiku Kagu-Aasiast. See riik püsis 3.–6. sajandini. Riigi juhtkonna rahvuslik päritolu ja keel ei ole täpselt teada. On oletatud, et nad olid khmeerid. Funan oli india kultuurist tugevasti mõjutatud ja sel ajal hakkas maal levima budism. Funanil olid lähedased suhted ka Hiinaga.

Ângkôri peatempel Angkor Wat

Phnom Penh

9. sajandil tekkis Khmeeri Impeerium, mille õitseng kestis 15. sajandini. Esialgu oli linna pealinnaks Ângkôr. Pärast tailaste rüüsteretke 1432. aastal viidi see üle Phnom Penhi. Ângkôr jäeti peagi lõplikult maha ja kasvas džunglisse. Ebaedukad sõjad viisid riigi majanduse alla ja põhjustasid territoriaalseid kaotusi, kuid riik ise jäi püsima kuni 19. sajandi keskpaigani.

Aastal 1863 kuulutas Prantsusmaa Kambodža oma protektoraadiks. Samast aastast valitseb Kambodžas Norodomi dünastia, mille aitas võimule Tai. 1867 jagasid Tai ja Prantsusmaa Khmeeri riigi omavahel ära (Tai sai kaks provintsi ja Prantsusmaa ülejäänu) ning Norodomid jäid Prantsuse asumaa asevalitsejateks. 1906. aastal sõlmitud piirileppe järgi pidi Tai mõlemad endise Kambodža provintsid Prantsusmaale üle andma. Teise maailmasõja ajal aastail 1941–1945 oli Kambodža Jaapani poolt okupeeritud. Kambodža jäi osaks Prantsuse Indohiinast kuni iseseisvumiseni aastal 1953.

Riigi nimi

• 1953–1970 Kambodža Kuningriik
• 1970–1975 Khmeeri Vabariik (Lon Noli võimu ajal Prantsuse Vabariigi eeskujul)
• 1975–1979 Demokraatlik Kampuchea (punaste khmeeride võimu all)
• 1979–1989 Kampuchea Rahvavabariik (Vietnami toetatud valitsuse all)
• 1989–1993 Kambodža Riik (neutraalne nimetus ajaks, mil otsustati, kas taastada monarhia või ei)
• alates 1993. aastast Kambodža Kuningriik

Vaata ka

• Kambodža kodusõda
• Kambodža köök
• Kambodža jalgpallikoondis
• Kambodža 2016. aasta suveolümpiamängudel

Kirjandus

• Carsten Jensen "Ma nägin maailma algust" (Varrak, 2000)
• Ülo Tuulik "Kõrge taevas. Publitsistikat" (Eesti Raamat, 1985)

Välislingid

• Pilte riigist
• UN help sought over temple row, BBC NEWS, 22. juuli 2008
• Kambodža valimised langesid EL-i kriitika alla, Eesti Päevaleht, 30. juuli 2008
• 27 June 2016, Huge 8th century boat found near Cambodia's Angkor Wat temple could shed light on Khmer Empire's navy,