Harilik kaheksajalg
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2024) |
|
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kaheksajalg (perekond); sugukonna kohta vaata artiklit Kaheksajalglased; seltsi kohta vaata artiklit Kaheksahaarmelised |
Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) on kaheksajalgsete sugukonda kuuluv peajalgne; kaheksahaarmeliste seltsi tavalisim ja suurim liik.
| Harilik kaheksajalg | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Limused Mollusca |
| Klass |
Peajalgsed Cephalopoda |
| Alamklass |
Coleoidea |
| Selts |
Kaheksahaarmelised Octopoda |
| Sugukond |
Kaheksajalglased Octopodidae |
| Perekond |
Kaheksajalg Octopus |
| Liik |
Harilik kaheksajalg |
| Binaarne nimetus | |
|
Octopus vulgaris Cuvier, 1797 | |
| Sünonüümid | |
|
Architeuthis distribution.gif
| |
Kaheksajala pikkus koos mantliga on umbes 25 cm ja koos kombitsatega on see kuni 1 m.[1]
Etümoloogia
muudaSõna octopus tuleb vanakreeka keelest ja on kokku pandud sõnadest ὀκτώ 'kaheksa' ja ποῦς 'jalg'. Seega otsetõlkes eesti keelde kaheksajalg. Sõna vulgaris ('harilik') tuleb aga ladina keelest ja sellest ka nimetus "harilik kaheksajalg".[2]
Eelkäija
muudaEsimesed peajalgsete eelkäijad elasid Maal umbes 500 miljonit aastat tagasi. Nende pehmet keha ümbritses kaitseks kest ja nad liikusid mööda merepinda roomates. Umbes 140 miljonit aastat tagasi loobusid nad kaitsekestast, mille tulemusena tuli hakata elukeskkonnaga kohastuma ning leida muid mooduseid vaenlaste eemale hoidmiseks, millest üks viis oli oma keha värvi ja tekstuuri muutmine.[2]
Levik
muudaHariliku kaheksajala looduslik levila ulatub Suurbritannia lõunarannikust Vahemerd läbides Senegalini Aafrikas. Samuti esineb teda Assooridel, Kanaari saartel ja Roheneemesaartel.[1]
Kirjeldus
muudaHariliku kaheksajala keha on pehme ja kotjas, tema kaheksa jäseme keskkohas asub suuava, mille keskel on kitiinist nokalaadsed lõuad[3]. Igal kaheksajala kombitsal on üle 200 iminapa, mis toimivad jäsemete, haistmise ja maitsemeelte eest: nendega ta kompab, maitseb ja haistab ümbrust.[4]
Kaheksajala ajul on 30 kääru ja suured silmad, mis teeb temast ühe intelligentsema looma. Tema närvisüsteemis on üle 500 miljoni neuroni, mis on sama palju kui koeral.[5] Vaid üks kolmandik kõikidest neuronitest paiknevad tema ajus, ülejäänud kaks kolmandikku jaotuvad üle ta keha ja kombitsate.[4]
Kaheksajalal on ka kolm südant: üks pumpab verd üle kogu keha ja kaks pumpavad lõpustesse [4].
Toitumine
muudaHariliku kaheksajala toitumine on väga mitmekesine. Tema toidulauale kuuluvad näiteks vähid, karbid, väiksed kalad ja molluskid. Troopilistes vetes toitub ta peamiselt krabidest, Euroopa vetes aga moodustavad molluskid 80% tema toidust.[2]
Eluviis
muudaHarilik kaheksajalg on öise eluviisiga üksik, privaatsust armastav loom. Oma pesapaiga rajab ta teiste omasuuruste liigikaaslaste lähedusse, näiteks laevavrakki, kuid siiski piisavalt suure distantsiga, et keegi kellegi elu ei segaks. Saaki jahib ta öösiti ja lõpetab koidikul, päevased röövretked ei kesta kaua. Elukohta vahetavad kaheksajalad erinevalt – mõni vahetab iga päev, mõni püsib terve elu samas paigas.[6]
Paljunemine
muudaEnne paarituma hakkamist, tõrjub emane loom isast mõnda aega, kuid siis laseb isase ligi. Paaritumiseks on isane loom kas emase kõrval ja emane justkui veaks teda kättpidi järgi või ronib isane emasele selga. Isane kaheksajalg aga pumpab oma kuju muutnud kolmanda kombitsa ehk hectocotylus'e abil spermatosoide emase kehasse. Paaritumise protsess võib kesta mitu tundi. Sama paar paaritub veel kord umbes nädala jooksul. Kahe paaritumise vahele jääval ajal astub isane suguühtesse teiste emastega ja emane teiste isastega. Nädal peale viljastumist otsib emane munemiseks mõne varjulise paiga, näiteks augu, lõhe, korallrifi, tühja molluskite kesta, purgi, pudeli, rehvi, saapa või vana laevavraki. Korraga muneb emane 100 000 – 500 000 muna, mis meenutavad välimuselt viinamarjakobaraid. Munade haudumise periood kestab 4–5 kuud ja sel ajal emane loom ise ei toitu, vaid hoolitseb munade eest: purskab neile puhast vett ning peseb neid oma kombitsatega. Kuna emane on väga kaua ilma toiduta, sureb ta varsti pärast munade koorumist. Koorunud kaheksajalad on 3 mm suurused ja meenutavad täielikult kaheksajalga. Esimese elukuu hõljuvad vastsed vees nagu plankton, misjärel nad merepõhja langevad ning seal suureks kasvama hakkavad. Kuna kaheksajala eluiga on võrdlemisi lühike, kasvab väike kaheksajalg väga kiiresti.[6] Kõigist koorunud kaheksajalgadest saab täiskasvanuks vaid üks või kaks isendit.[3]
Ohud
muudaPeamised looduslikud vaenlased on kaheksajalast suuremad kalad, nagu hai, suur hiidahven ja meriangerjas. Liiki ohustab ka suur ülepüük, enim Mehhikos ja Itaalias.[2]
Enesekaitse
muudaÜhe tunni jooksul suudab kaheksajalg oma välimust muuta kuni 177 korda. Lisaks tavalisele värvuse muutmisele suudab ta imiteerida ka veepõhjas olevaid tekstuure. Selline võime muudab ta märkamatuks röövkaladele, nagu haid ja delfiinid. Välimus muutub kaheksajalal neuroloogiliselt, millisekunditega. Teistel värvust muutvatel loomadel, näiteks kameeleonitel, toimub see hormonaalselt, mistõttu kulub neil ligi 20 sekundit hormoonide verre jõudmiseks ja sealt üle keha laiali kandumiseks. Kaheksajala nahk on valgustundlik tänu fotoretseptoorsetele geenidele, mistõttu ei näe ta mitte ainult oma silmade, vaid ka nahaga. Arvatakse, et värvuse muutmine on kaheksajalgadele kui pilgutamine või hingamine inimestele, see võib toimuda nii tahtlikult kui ka tahmatult.[4]
Kaheksajalg on väga kiire ujuja. Ta võib tänu oma pehmele kehale mahtuda ka kõige pisematesse pragudesse, tingimusel, et peidupaiga ava pole suurem kui kaheksajala lõuad, mis on tema keha kõige tugevam osa. Kui vaenlase haardest pääsemine on lootusetu, võib kaheksajalg ühe oma kombitsatest keha küljest lahti lasta ning selle hiljem ilma vaevata tagasi kasvatada. Lisaks võib ta vaenlast või saaki hammustada, mille tulemusena eraldub mürgine sülg.[7]
Kui ta tunneb ennast ohustatuna, laseb ta välja tindipilve, see piirab vaenlase vaatevälja ja haistmismeelt, mis annab kaheksajalale eelise põgenemiseks. Tinti kasutab ta ka jahtimisel, mille tulemusena tema saak kaotab nägemise, haistmise ja muutub halvatuks. Kui aga kaheksajalg ei suuda ise oma tindipilve eest piisavalt kiiresti pageda, võib see ka teda ennast ohustada.[7]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Norman, M.D. 2000. Cephalopods: A World Guide. ConchBooks
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Peppino. 2021. Octopus vulgaris. Monaco Nature Encyclopedia. https://www.monaconatureencyclopedia.com/octopus-vulgaris/?lang=en. (20 June, 2023).
- ↑ 3,0 3,1 Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) - KALAPEEDIA. https://www.kalapeedia.ee/kaheksajalg.html. (20 June, 2023).
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 2017. Octopuses 101 | Nat Geo Wild. https://www.youtube.com/watch?v=oSyEZAm8nb8. (20 June, 2023).
- ↑ ERR. 2020. Kaheksajala kombitsad on nutikad, kuid ei mõtle iseseisvalt. ERR. https://novaator.err.ee/1172506/kaheksajala-kombitsad-on-nutikad-kuid-ei-motle-iseseisvalt. (20 June, 2023).
- ↑ 6,0 6,1 Case, Robin J. Octopus vulgaris. Animal Diversity Web. https://animaldiversity.org/accounts/Octopus_vulgaris/. (20 June, 2023).
- ↑ 7,0 7,1 2011. Common Octopus | National Geographic. Animals. https://www.nationalgeographic.com/animals/invertebrates/facts/common-octopus. (20 June, 2023).