Kaheharuline keel

Kaheharuline keel on keel, mis haruneb otsast kaheks. Selline keel esineb paljudel roomajate liikidel, kes kasutavad seda haistmisel.

Elundi areng, asend, kuju, funktsioonid, värvus, morfoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Koolibrilastel on samuti kaheharuline keel.^[1]

Meeleelundina

Kaheharulist keelt kasutavad soomuselised (sh maolised) tõenäoliselt abistava haistmiselundina. Soomuslased korjavad keemilisi signaale nii liikvel olles kui ka partneri ja saaklooma tuvastamisel. Selleks koguvad nad õhuosakesi (infot) keelt suuõõnde (suulaes asetsevatesse avadesse). kust liiguvad need sahkluu-ninaelundisse.

Ajaloolist

Kaheharulise keele esmakirjeldajaks peetakse vanakreeka filosoofi Aristotelest. Varasematel aegadel peeti just madude kaheharulist keelt surmatoovaks mürginõelaks.^[2]

Viited

↑ Bill Hilton Jr. "Hummingbird Internal Anatomy and Physiology". Operation RubyThroat: The Hummingbird Project. Hilton Pond Center for Piedmont Natural History. "The tongue itself splits in the floor of the mouth", BILL, MOUTH CAVITY & TONGUE, Veebiversioon (vaadatud 08.01.2014) (inglise keeles)
↑ Loomade elu 5:243.

Välislingid

Kurt Schwenk, Why Snakes Have Forked Tongues, Veebiversioon (vaadatud 08.01.2014) (inglise keeles)

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Forked_tongue seisuga 08.01.2014.

[1] Bill Hilton Jr. "Hummingbird Internal Anatomy and Physiology". Operation RubyThroat: The Hummingbird Project. Hilton Pond Center for Piedmont Natural History. "The tongue itself splits in the floor of the mouth", BILL, MOUTH CAVITY & TONGUE, Veebiversioon (vaadatud 08.01.2014) (inglise keeles)

[2] Loomade elu 5:243.

[1]

[2]