Fabian von Aderkas
Fabian von Aderkas (surnud hiljemalt 11. veebruaril 1682[1]) oli Liivimaa aadlikust Rootsi ratsaväeohvitser (kindralmajor) ja mõisnik.
Päritolu
muudaAderkaside suguvõsast põlvnenud Fabian von Aderkas sündis Liivimaa Bīsteri mõisniku ja Poola rittmeistri Jürgen von Aderkasi ja Margaretha von der Pahleni pojana.[2]
Varajane karjäär
muudaFabian von Aderkasi on esmamainitud 1619. aastal, seoses läänistustega Soomes.[viide?]
1620. aastatel teenis ta Rootsi vägedes leitnandina Otto von Uexkülli kompaniis.[3]
31. augustil 1625 on teda mainitud kaprali auastmes olevana.1625. aastal sai Fabian von Aderkas rittmeistri auastme.[viide?]
7. mail 1628. aastal on Fabian von Adekrasi (Fabian Adrikas) mainitud Rootsi riiginõukogu prokollis.[4]
15. juunil 1630 juhatas ta rittmeistri auastmes üht kompaniid värvatud kürassiire.[5]
Teenistus 30-aastases sõjas
muuda1632–1633 teenis ta ooberst vabahärra Fredrik Stenbocki (1607–1652) Smålandi rügemendis ooberstleitnandi ja kompaniiülemana.[6][7] Osales Smålandi rügemendi koosseisus Lützeni lahingus ning viibis kuningas Gustav II Adolfi hukkumisel tõenäoliselt tema lähikonnas. Nimelt sai ooberst Stenbock lahingus ränga kuulihaava jalga ning kuningas võttis rügemendi juhtimise üle. Rootsi vägede paremal tiival Smålandi ratsanikke juhtinud kuningas hukkus aga seejärel lahingumöllus.[8]
6. märtsil 1633 on riigikantsler Axel Oxenstierna kirjutanud ooberstleitnant Fabian von Aderkasile.[9]
Vahepealsed aastad
muudaVeel 1654 oli ooberstleitnandi auastmes.[10]
Tegevus Rootsi-Vene ja Rootsi-Poola sõja ajal
muudaKuna Liivimaa aadlilipkonna senine ülem Otto von Mengden pidi reisima Rootsi, ülendati Fabian von Aderkas 25. juunil 1655 oobersti auastmesse ning määrati Mengdeni asemel aadlilipkonna ülemaks, millist ametit pidas ta 1660. aastani.[11][12]
Kui 1656. aasta juulis marssis Rootsi kindralmajor Johann Streiff von Lauenstein oma vägedega Volmarisse, sattus ta Koiva jõe ääres vastamisi 3500-mehelise Vene väeüksusega, kes ründasid rootslaste moonavoori ja said selle suuremalt jaolt endale. Streiffi vägi koosnes vaid 350 ratsanikust, ning eelväge juhtis ooberst Fabian von Aderkas, kes suutis rünnakuga venelased lähedalasuvasse orgu taganema sundida. Venelased kogusid end ning ründasid uuesti, kuid neljal korral suutsid rootslased nad tagasi tõrjuda. Lõpuks otsustas Streiff venelastega lagedal väljal lahingusse astuda ning rivistas oma väed üles. Rootslased suutsid püssitulega venelaste read lõhkuda ning nad põgenema sundida. Langenute hulgas oli venelaste polkovnik ning rootslased said endale 9 vaenlase lippu.[13] Kuna samal ajal jõudsid Vene väed Tartu alla, sai Streiff korralduse suunduda põhja poole, Fabian von Aderkasil kästi aga Liivimaa aadlilipkonna Riiga minna ja sinna pidama jääda.[14] Sama aasta lõpul püüdis Aderkas venelastelt edutult tagasi vallutada Adselet.[15]
1657. aasta alguses ründasid ooberstid Fabian von Aderkas ja Glasenapp oma 300-mehelise väega Ērgļi juures Koknesest saabunud 1200-mehelist Vene väesalka. Rootslased lõid lühikese tapluse järel Vene ratsaväe põgenema, paarsada lahinguväljale jäänud dalaväelast aga tapeti. Samuti õnnestus rootslastel võtta kaks venelaste lahingulippu.[16][17] Sama aasta märtsis oli Aderkas koos Liivimaa aadlilipkonna ja 130 traguniga käsutatud Võndu.[18] 22. juunil 1657 ülendati ooberstid Fabian von Aderkas ja Christopher Burmeister kuningliku otsusega kindralmajori auastmesse, Friedrich von Löwen aga kindralleitnandiks.[19] 1657. aasta suvel, kui Vene väed alustasid uut pealetungi, oli Aderkas aadlilipkonnaga Lõuna-Liivimaal, kus suutis mitmes väiksemas kokkupõrkes vaenlast võita.[20] Hilissügisel taandus Aderkas pealetungiva vaenlase eest Eesti aladele ning ülemjuhataja Magnus Gabriel De la Gardie andis talle korralduse kahe ratsaväerügemendi ja tragunitega Pärnut kaitsma asuda.[21]
Kaheksa ja pool nädalat kestnud Pärnu piiramise ajal sooritas Fabian von Aderkas mõnesaja mehega korduvaid väljatunge, millest viimased toimusid 21. ja 22. jaanuaril 1658 ning millega ta sundis välihetman Vincenty Corvinus Gosiewski juhitud Leedu väed Pärnu alt taganema.[22][23]
Märtsis 1659 lõi Fabian von Aderkas oma vägedega, Aizpute lähedal lagedal väljal peetud lahingus, 2000-mehelist Poola ja Kuramaa väekoondist, mida juhtis ooberst Ernst Johann von Korff. Korff põgenes lahinguväljalt Aizpute kindlusse, kus koos ooberst Johann von den Brinckeniga püüdsid korraldada vastupanu pealetungivatele rootslastele. Aderkasi väed vallutasid linnuse ning mõlemad ooberstid võeti vangi. Brincken pidi enda väljalunastamiseks tasuma 1000 riigitaalrit. Seejärel sai Aderkas Tukumsi lähistel väheolulise võidu ooberst Schwarzhoffi vägede üle. Schwarzoff ühendas oma väed Kuramaa palgasõdurite ülema rittmeister Johann Lübecki vägedega ning üheskoos lõid nad lahingus Aderkasi vägesid. Kindralmajor Fabian von Aderkas, ooberst Johann Otto von Uexküll ja major Hermann Tolkuss langesid Kuramaalaste kätte vangi.[24][25]
Juunis 1659 korraldasid poolakad öise üllatusrünnaku kindralmajor Aderkasile, kes oli oma 1000-mehelise väega teel feldmarssal Robert Douglase peaarmee juurde. Lahingus langes vähemalt pool rootslaste väest ning poolakatele kaotati 9 lahingulippu.[26]
Fabian von Aderkasi on mainitud juba surnuna 11. veebruaril 1682 ning ta maeti sama aasta 9. aprillil 1683 Tallinna Niguliste kirikusse.[viide?]
Asukohad
muudaMagnus Gabriel De la Gardie kirjakogus on säilinud mitmeid Fabian von Aderkasi saadetud kirju, mis võimaldavad kindlaks teha Aderkasi asukoha 14 aasta jooksul:[27]
- märts 1655, Tallinn
- mai 1656, Võnnu
- oktoober 1656, Riia
- jaanuar 1657, Võnnu
- juuni 1657, Rouenborch
- juuli, august 1657, Võnnu, Silke, Silkischen Vehr
- november, detsember 1657, Pärnu
- jaanuar 1658, Pärnu, Tallinn
- august 1663, Tagavere
- juuni 1666, Tallinn
- september 1669, Tagavere
Valdused
muudaFabian von Aderkasi on esmamainitud 1619. aastal, mil Gustav II Adolf läänistas talle Padesjoki ja Kuhmoise külad Soomes.[viide?]
Aderkasile kuulusid mitmed mõisad Eestis, Lätis ja Soomes, sealhulgas Salajõe mõis.
1646. aastal lasi ta ehitada Haapsalus Jaani ja Vee tänava ristil asuvale pastoraadi krundile kivimaja.[28]
29. juulil 1648 oli Rootsi riiginõukogus arutluses Fabian von Aderkasi pärandiküsimus.[29]
1650. aastal müüs Gabriel Bengtsson Oxenstierna ooberstleitnant Fabian von Aderkasele Tagavere mõisa.[viide?]
5. juulil 1679 Tagaveres koostatud dokumendiga jättis Fabian von Aderkas oma pojale Otto Reinholdile maja Toompeal.[viide?]
Perekond
muudaFabian von Aderkas oli abielus Anna von Tiesenhauseniga, kes oli Jumurda mõisniku Johann von Tiesenhauseni ja Anna von Krummesi tütar. Abielust sündisid:[2]
- Magnus Johann von Aderkas (1627–1678), Rootsi sõjaväelane
- Otto Reinhold von Aderkas (surnud 1708), Rootsi sõjaväelane Tagavere ja Salajõe mõisnik
- Georg von Aderkas, Rootsi sõjaväelane
- Anna Margarethe von Aderkas, abiellus Ewold Johann von Vietinghoffiga.
- Marie Gerdruta von Aderkas (1638–1694), abiellus Engelbrecht von Tiesenhauseniga.
Esivanemad
muudaVaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Gustav Friedrich von Buxhöwden wegen seiner seeligen Eheliebsten Anna Sophia, der Tochter des verstorbenen Rittmeister Jürgen Aderkas contra Otto Reinhold Aderkas sowie die anderen Erben des seeligen Generalmajor Fabian Aderkas zu Sallajöggi...
- ↑ 2,0 2,1 Aderkas, von; EAA.1674.2.16, kaader 6
- ↑ Arvi Heikki Korhonen "Hakkapeliittain historia: osa. 1626-1629", 1943, lk. 219
- ↑ Rootsi riiginõukogu protokollid 1621-1629
- ↑ Fabian von Aderkasi kompanii munsterroll, 1630
- ↑ Fredrik Stenbocki rügemendi munsterroll, 1632
- ↑ Fredrik Stenbocki rügemendi munsterroll, 1633
- ↑ Bo Eriksson "Gustav II Adolf: Den bildade krigaren" Populär Historia, 2020
- ↑ "Rikskansleren Axel Oxenstiernas skrifter och brefvexling", 1942, lk. 306
- ↑ EAA.863.1.3723; Akte in Klagesachen des Oberleutnants Fabian von Aderkas wider den Kapitän Franz Knorring wegen einer Gewalttat
- ↑ Margus Laidre "Üks hä tru ja öige sullane. Elust Rootsi sõjaväes Eesti- ja Liivimaal 1650-1700". Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 1999, lk. 138
- ↑ Friedrich Bienemann. lk. 560
- ↑ Manfred Carlon. "Ryska Kriget". Stockholm, 1903, lk. 51-52
- ↑ Carlon, lk. 53
- ↑ Carlon, lk. 83
- ↑ Alexander von Richter. "Geschichte der dem russischen Kaiserthum einverleibten deutschen Ostseeprovinzen bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben. Theil II. Band II". Riia, 1858, lk. 73
- ↑ Carlon, lk. 87
- ↑ Carlon, lk. 89
- ↑ Rootsi riigiregistratuur, 22.06.1657
- ↑ Carlon, lk. 101
- ↑ Carlon, lk. 109
- ↑ Laidre, lk. 90
- ↑ Ludwig Munthe. "Kongl. fortifikationens historia". Stockholm, 1902, lk. 308
- ↑ [1]
- ↑ Alexander von Richter. "Geschichte der dem russischen Kaiserthum einverleibten deutschen Ostseeprovinzen bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben. Theil II. Band III". Riia, 1858, lk. 73
- ↑ Teodor Johannes Petrelli. "Anteckningar om svenska och finska fanor och standar under konungarne Karl X Gustaf och Karl XI intill 1686". Stockholm, 1892, lk 48
- ↑ Brev till Magnus Gabriel de la Gardie. Från enskilda.
- ↑ Haapsalu ajaloost
- ↑ Rootsi riiginõukogu protokollid 1647-1648
Välislingid
muuda| Eelnev Otto von Mengden |
Liivimaa aadlilipkonna ülem 1655–1660 |
Järgnev Ludwig von Taube |