Einsatzgruppe A

Einsatzgruppe A oli üks Teise maailmasõja ajal Riigi Julgeoleku Peaameti moodustatud operatiivgruppe, mille ülesandeks oli alates 1941. aasta juulist Idarindel liikudes pealetungivate Saksa armeeüksuste järel tagada võitleva armee tagala ja tagala operatiivpiirkonna julgeolek.

 Pikemalt artiklis Einsatzkommando

Eriülesannetega gruppide tegevuse aluseks oli Saksa Riigi füüreri Adolf Hitleri korralduse alusel Saksa armee OKH ülemjuhatuse kindralkortermeistri kindral Eduard Wagneri ja Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti juhi SS-Obergruppenführer Reinhard Heydrichi poolt 1941. aasta mais allkirjastatud koostööleping, mille alusel:

„"Võitlevate vägede julgeoleku kindlustamiseks vene kampaanias on käesoleval ajal sobivad kõik vahendid, selleks, et tagada tagala ohutus ja kaitstus. Sellel eesmärgil tuleb igasugune vastupanu murda kõikide võimalike vahenditega. Selleks, et toetada võitlevat armeed, kasutatakse nende ülesannete täitmiseks Julgeolekupolitseid ja Julgeolekuteenistust."“

Walther Schellenbergi tunnistused Nürnbergi Tribunali ees, 4. jaanuar 1946[1]

Koostöökokkuleppe alusel oli moodustatavate Eriülesannetega gruppide ülesanded:

  1. julgeoleku tagamine rindepiirkonnas;
  2. julgeoleku tagamine armee operatiivtegevuse piirkonnas
  3. julgeoleku tagamine armee tagalapiirkondades
  4. julgeoleku tagamine nn riigikomissariaatide tsiviilalluvuses olevates piirkondades.

Koostöökokkuleppes oli ka määratletud Eriülesannetega gruppide alluvussuhted: rindepiirkonnas allusid EG taktikalises ja operatiivkorras kohaliku tegevarmee juhtkonnale.

Operatiivtegevuse ja tagalapiirkonnas allusid EG armeejuhtkonnale vaid armeejuhtkonna poolt algatatud ülesannete täitmisel. tsiviilalluvuses olevates piirkondades kehtisid EG samad alluvussuhted, kui Saksa Riigis st EG allusid Julgeolekupolitsei Peaameti piirkondlikele allasutustele.

Praktikas aga kasutasid Eriülesannetega gruppide liikmed antud volitusi selleks, et vahistada ja likvideerida (hukata) saksa natsionaalsotsialismi ideoloogia vastaseid (kommunistid, Nõukogude parteitegelased ja juudid) ning võimalikke Saksa okupatsioonivõimude vastaseid.

Koosseis ja alluvus

muuda

Asukoht

muuda

Liikumistrajektoor: KönigsbergKaunasVilnoJelgavaRiiaDaugavpilsValgaTartuTallinnPihkvaKrasnogvardeisk

Juhid (Befehlshaber (BdS) Ostland) ja juhtkond

muuda

Erigrupi staap:

  • Allosakond I / II, SS-Hauptsturmführer Heinz Trühe, juuni 1941 – jaanuar 1944;
  • Allosakond III (SD), SS-Sturmbannführer Karl Tschierschky, juni 1941 – 1942. aasta lõpuni;
  • Allosakond IV/V (Gestapo/Kripo), SS-Sturmbannführer Dr. Rudolf Lange, juuni – 1941. aasta detsember

Sonderkommando 1a

muuda
  • SS-Standartenführer Martin Sandberger (juuni 1941 – 1943), alates 3. detsembrist 1941 määrati ka Julgeolekupolitsei komandöriks Eestis (KdS Estland), asukoht Tallinn
  • SS-Obersturmbannführer Bernhard Baatz (30. oktoober 1943 – 15. oktoober 1944)

Tegevuspiirkond: 18.armee tagala; Gumbinnen(maakond Ida-Preisimaal), Liepāja, Jelgava, Miitavi, Riia, Pihkva, Viljandi, Pärnu, Tallinn, Tartu, Narva.

Sonderkommando 1b

muuda
  • SS-Obersturmbannführer Erich Ehrlinger (Juni 1941 – 3. detsember 1941), alates 3. detsembrist 1941 määrati ka Julgeolekupolitsei komandöriks Valgevenes (KdS Weißruthenien), asukohaga Minsk
  • SS-Obersturmbannführer Eduard Strauch (3. detsember 1941 – juuni 1943)
  • SS-Standartenführer Erich Isselhorst (30. juuni 1943 – oktoober 1943)

Tegevuspiirkond:16.armee; Kaunas (saksapäraselt Kowno), Minsk, Daugavpils, Zilupe, Ostrov, Rēzekne, Staraja Russa, Tšudovo, Tosno, Vilejka

Einsatzkommando 2

muuda
  • SS-Sturmbannführer und Regierungsrat Rudolf Batz (juuni 1941 – november 1941), 3. detsembrist 1941 määrati ka Julgeolekupolitsei komandöriks Lätis (KdS Lettland), asukohaga Riias
  • SS-Obersturmbannführer Eduard Strauch (4. november 1941 – 3. detsember 1941)
  • SS-Sturmbannführer Rudolf Lange (3. detsember 1941 – ?)

Einsatzkommando 3

muuda

1941. aasta lõpuks oli sõjategevus Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene territooriumil lõppenud ning rindejoon peatunud juba väljaspool ning detsembri alguses anti Saksa vägede poolt okupeeritud territooriumid saksa tsiviilvalitsuse alluvusse. Saksa Wehrmachti juurde määratud Sonderkommandode asemel moodustati okupeeritud territooriumitel Saksamaa Riigi Julgeoleku Peaametile alluvad uued piirkondlikud Einsatzkommandod Wehrmachti tagalapiirkondades tegutsemiseks Venemaal ja Ukrainas.

1942/43. aastal

muuda

Einsatzkommando 1a (EK 1a)

muuda
  Pikemalt artiklis Julgeolekupolitsei ja SD Eestis

Einsatzkommando 1 (EK 1)

muuda

Einsatzkommando 1b

muuda

Tegevuspiirkond: Väegrupp Nord tagalapiirkond, Loknja rajoon

Einsatzkommando 2 (EK 2)

muuda

Tegevuspiirkond: Väegrupp Nord tagalapiirkond, Šiauljai (saksapäraselt Schaulen), Liepāja (saksapäraselt Libau), Riia

Einsatzkommando 1c

muuda
  • SS-Sturmbannführer Kurt Graaf (august 1942 – november 1942)

Tegevuspiirkond: Väegrupp Nord tagalapiirkond, Krasnogvardeisk; Nataljevka

Einsatzkommando 3 (EK 3)

muuda
  • SS-Obersturmbannführer Karl Traut (november 1942 – mai (?) 1943)

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "The Trial of German Major War Criminals, Sitting at Nuremberg, Germany, December 17, 1945 to January 4, 1946". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuni 2010. Vaadatud 19. märtsil 2010.