Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
|
See artikkel räägib 1995. aastani tegutsenud parteist; 2009. aastal algatatud partei kohta vaata artiklit Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (2009); ERSP on ka Eesti Radikaalsotsialistliku Partei lühend. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend ERSP) oli Eesti NSV-s 20. augustil 1988 asutatud rahvuslik erakond, üks esimesi mittekommunistlikke parteisid Nõukogude Liidus. Erakonna asutasid rahvuslikult meelestatud eesti dissidendid.
| Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei | |
|---|---|
| Esimees |
Lagle Parek (1989–1993) Ants Erm (1993) Tunne-Väldo Kelam (1993–1995) |
| Asutamine | 1988 |
| Lõpetamine | 1995 |
| Peakorter | Tallinn |
| Meediakanal | Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Teataja |
ERSP programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. ERSP esindas rahvusliku iseseisvusliikumise radikaalset tiiba ja kasutas antikommunistlikku retoorikat – erinevalt Rahvarindest, mis tegi koostööd Gorbatšovi reformipoliitikat toetavate kommunistidega ja taotles esialgu vaid suuremat iseseisvust Nõukogude Liidu koosseisus, hiljem ka Nõukogude Liidust lahkulöömist kuid mitte kunagi Eesti Vabariigi taastamist õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti Vabariigi taastamine õigusliku järjepidevuse alusel oli Endel Ratase ja teiste erakonna alustajate nõudmisel ERSP poliitika põhialus.
ERSP algatas 24. veebruaril 1989 (koos Eesti Muinsuskaitse Seltsiga ja Eesti Kristliku Liiduga) Eesti kodanike komiteede liikumise, mis päädis Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu Eesti Kongressi valimistega 24. veebruaril 1990 ja kokkukutsumisega 11. märtsil 1990.
ERSP ühines 2. detsembril 1995 Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa. Parteide ühinemisel sündis Erakond Isamaaliit.
Ajalugu
muudaEttepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomiseks
muuda1987. aasta 7. novembril Pärnus tuli Vello Väärtnõu välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise ideega, öeldes esimesena tol ajal avalikkuse ees välja mõtte, et Eestis on vaja luua rahvuslik partei ja võtta kommunistidelt võim.[viide?]
Väärtnõu välja töötatud esialgne programm sai ERSP loomise aluseks.
ERSP loomise ja poliitilise tegevuse ajal olid abiks Tiina Hallik, Anu Rootalu, samuti Eve Pärnaste, kes oli siis Eestimaa Budistliku Vennaskonna (Taola) sekretär.
1988. aasta 21. jaanuaril kirjutasid Väärtnõu initsiatiivil 14 inimest alla "Ettepanekule Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomiseks". Need olid:[1]
Kuna erakonna algatajatel puudus ligipääs kohalikule ajakirjandusele – raadiole, televisioonile, ajalehtedele –, siis kasutati selleks Lääne pressi ja meediat, et vabaduse ja iseseisvuse ideed inimesteni viia.
30. jaanuaril 1988 toimus Väärtnõu eestvedamisel pressikonverents Moskvas, et näidata Lääne maailmale kommunismi kantsi NSV Liidu lagunemist ja demonstreerida selle katalüsaatorina Eestis tegutsevat budistide kogukonda. Pressikonverentsil viibisid ka Eke-Pärt Nõmm ja Ärvi Orula. Kohal olid New York Timesi, Washington Posti, Chicago Tribune'i ja teiste ajalehtede esindajad ning Ameerika Ühendriikide telejaama ABC võttegrupp jt.
Moskvas pressikonverentsil avalikkusele tutvustatud ERSP loomise ettepanek saavutas suurt tähelepanu, leides laialdast äramärkimist ja kommenteerimist Lääne meedias. See loeti ette ka Ameerika Hääle ja Raadio Vaba Euroopa eestikeelsetes saadetes.[1]
New York Timesi esilehel informeeris kirjasaatja Philip Taubman 14 kodaniku käsikirjalisest dokumendist, mis kutsus üles looma "esimest sõltumatut poliitilist parteid Nõukogude Liidus".[2]
Nõukogude ajalehed avaldasid samal ajal paskville Väärtnõu kohta, süüdistades teda koostöös Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuuriga.
Rahvusvahelise pressikonverentsi korraldamise peale sai KGB mõõt täis. 6. veebruaril tegi KGB läbiotsimise Väärtnõu juures ja juba 13. veebruaril 1988 saadeti ta NSV Liidust välja.
Nõukogudevastase info levitamine ERSP asutamise eel
muudaEesti Vabariigi 70. aastapäeva eel korraldas Taola nõukogudevastaste lendlehtede trükkimise ja massilise levitamise. Kogu Eestimaa visati täis lendlehti, mis kutsusid eestlasi üles täitma oma kodanikukohust ja astuma vastu kommunistidele ja Nõukogude okupatsioonile.
Usinalt aitas sellesisulise informatsiooni levitamisel kaasa Võrust pärit südikas ja kartmatu noor 17-aastane rahvuslane Ain Saar koos Võru Noortekolonniga, kes noil aegadel tekitas sensatsiooni oma ettevõtmisega Vabadussõjas langenute kalmistute taastamisel. Ain Saare meeskond aitas ka Taolal kommunistidevastaseid lendlehti trükkida ja Võrumaal levitada.
ERSP asutamine
muuda30. jaanuaril 1988 avalikustati "Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomiseks", millele oli alla kirjutanud 14 isikut – nende seas ka Erik Udam, kes oli korraldanud 23. augustil 1987 Hirvepargi miitingu ja kuulus Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Gruppi (MRP-AEG). Aprillis 1988 alustas tööd ERSP korraldav toimkond, mis valmistas ette partei põhikirja.
ERSP asutamise kongress toimus 20. augustil 1988 Pilistvere kirikus. Asutajaliikmeid 104. Juhatusse valiti Mati Kiirend, Lagle Parek, Eve Pärnaste, Vello Salum, Erik Udam.[3]
27. oktoobril oli Tallinnas Kirjanike Maja saalis ERSP esimene pressikonverents.[1]
ERSP nägi oma põhieesmärgina tingimuste tagamist eestlaste püsimajäämiseks rahvusena oma ajaloolisel kodumaal. Selleks peeti vajalikuks taastada Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel. Tolleaegset Eestit käsitas ERSP okupeeritud ja annekteeritud maana.
ERSP algatas 24. veebruaril 1989 koos Eesti Muinsuskaitse Seltsiga ja Eesti Kristliku Liiduga Eesti kodanike komiteede liikumise, mis tipnes Eesti Kongressi valimistega 24. veebruarist 1. märtsini 1990 ning kokkukutsumisega 12. märtsil 1990.
Eesti Kongress oli Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu, mis nõudis Eesti Vabariigi taastamist õigusliku järjepidevuse alusel, olles seega ERSP tähtsaima eesmärgi kandja ning deklareerija. Eesti Kongressi 465 saadikukohast kuulus ERSP-le ligikaudu sada.
1992. aasta Riigikogu valimistel sai ERSP 10 saadikukohta ning moodustas valitsuskoalitsiooni koos Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa ja Mõõdukatega. ERSP-le kuulus uues valitsuses (Mart Laari esimene valitsus) siseministri portfell (Lagle Parek, hiljem Heiki Arike).
1992. aasta Vabariigi Presidendi valimistel kandideeris ka ERSP esimees Lagle Parek, kes kogus 19837 häält (4,23%), kuid ei osutunud valituks.
1995. aasta Riigikogu valimistel sai Isamaa ja ERSP liit 8 kohta, neist 2 kohta kuulusid ERSP-le.
ERSP ühines 2. detsembril 1995 Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa. Parteide ühinemisel sündis Erakond Isamaaliit.
Esimehed
muuda- Asutamisel 20.08.1988 esimeest ei valitud
- 20.08.1989 – 18.07.1993 Lagle Parek
- 18.07.1993 – 27.11.1993 Ants Erm
- 27.11.1993 – 02.12.1995 Tunne-Väldo Kelam
Mälestuse jäädvustamine
muuda- 29. septembril 2013 toimus Estonia kontserdisaalis Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) 25. aastapäeva puhul rahvusvaheline konverents "Hirvepargist droonirünnakuni. ERSP 25 – milleks meile erakonnad?".
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 ERSP aeg. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Kultuur ja Elu, 1/2009
- ↑ In Soviet Baltic, an Unintended Openness – By PHILIP TAUBMAN, Special to the New York Times New York Times, 10. veebruar 1988
- ↑ ERSP aeg. MTÜ Magna Memoria. 2008.
Kirjandus
muuda- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei : ERSP aeg. Koostaja, toimetaja ja kujundaja Eve Pärnaste, eessõna: Toomas Hendrik Ilves. [Tallinn] : Magna Memoria, 2008. – 783 lk. ISBN 9789949182343 (köites)
Välislingid
muuda- Jüri Adams. Õige tegu õigel ajal Sirp, 15. august 2003
- Tunne Kelam. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei on tänaseks ajalugu Postimees, 21. jaanuar 1998
- ERSP ja Rahvarinne – 20 aastat hiljem Sirp, 29. aprill 2009
- ERSP asutajad taunivad erakonna taastajate natsliku varjundiga tegevust. Postimees 20. august 2009
- Heiki Suurkask. Madisson asub looma parteid, mille ta äsja lõplikult põhja laskis EPL, 26. august 2009