E = mc²

(Ümber suunatud leheküljelt E=mc²)

Tegemist on Albert Einsteini relatiivsusteooria valemiga.

Füüsikas väljendab võrdus ekvivalentsust energia ja massi vahel, kus võrdeteguriks on ruutu võetuna valguse kiirus vaakumis (). Selle valemi kaudu saab erirelatiivsusteoorias defineerida massi.

Massi sõltuvus kiirusest

muuda

Kui kiirendada keha korduvalt, tuleb meil igal ajavahemikul lisandunud kiirus liita eelnevaga relativistlikult. See tähendab, et kiirus küll läheneb valguse kiirusele, kuid ei saavuta seda iialgi. Kui rakendame kehale üha suuremat jõudu, muutub tema kiirendamine üha raskemaks. Newtoni II seaduse põhjal peab mass kiiruse suurenemisel kasvama. Loomulik on oletada, et mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise teguriga  :

  , kus   on seisumass.

Pannes keha liikuma

Need suurused on nähtavasti võrdelised:

 

  on lisandunud mass ehk kineetiline mass ja   on lisandunud kineetiline energia.

Keha koguenergia koosneb keha seisuenergiast ja liikumisest või asendist tulenevast energiast.

 
 

Kui suur on võrdetegur k? Uurime olukorda väikeste kiiruste juures, kus peab kehtima

 

Teiselt poolt

 

Kui kiirused on väikesed, võib kinemaatilise teguri arvutamiseks kasutada ligikaudset valemit, mille saame, kui arendame kinemaatilise teguri Maclaurini ritta ja võtame sealt 3 esimest liiget:

 

Seda arvestades saame väikeste kiiruste puhul

 

Järelikult   ja

 

Sellega on kineetilise energia ja kineetilise massi võrdelisus tõestatud.

Seisuenergia ja koguenergia

muuda

Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia

 

Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele

 

Järelikult mass ja energia on ekvivalentsed.

Viimasest valemist saab teha huvitavaid järeldusi. Näiteks peab laetud aku mass olema suurem kui laadimata aku mass. Või näiteks kui suudaksime muuta 1 kg kivisütt täielikult energiaks, saaksime 25 miljardit kWh elektrienergiat.