Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid

Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid on bakterite tekitatud nakkushaigused kopsus.

Tekkepõhjused

Viirusinfektsioon

Bakteriaalsed kopsuhaigused tekivad enamasti viirusinfektsiooni tagajärjel, mis on kõige tavalisem hingamisteede infektsiooni põhjus. Viirused (näiteks gripiviirus) kahjustavad ühe raku paksust epiteelkihti. Sellest tingitud põletik annab haigustekitajatele võimaluse paljunemiseks ja kopsu mikrobioomi rikkumiseks. Kui bakterid on kopsus infektsiooni põhjustanud, aktiveerub immuunsüsteem, infektsiooniga hakkavad võitlema valged verelibled ja alveoolid täituvad vedelikuga. Ripsrakkude tegutsemisvõimet mõjutavad ka füüsilised tegurid, näiteks suitsetamine või võimetus korralikult köhida, kui baktereid ei väljutata kopsudest.

Soolestikubakterid

Mõned bakterid võivad verre sattuda ka põletikulisest soolestikust. Intensiivravis viibivate patsientide kopsudest on leitud palju soolestikubaktereid. Soolestikuinfektsioonide ravimiseks manustatavad baktereid hävitavad antibiootikumid aitavad vältida ka kopsuinfektsioone.

Oportunistlikud bakterid

Oportunistlikud bakterid, näiteks Haemophilus influenzae, mis tekitab bronhiiti, ja Streptococcus pneumoniae, mis tekitab kopsupõletikku, põhjustavad haigusi üksnes seetõttu, et kopsude immuunsus on juba kahjustatud. Kroonilisi bakteriaalseid kopsuinfektsioone on seostatud kopsude häiritud mikrobioomiga ja bakterite mitmekesisuse vähenemisega. Seda täheldatakse tsüstilist fibroosi (TF) põdevate patsientide puhul, kellel geenidefekt põhjustab lima kogunemist kehas. Nii tekivad kopsudes bakteritele eriti soodsad tingimused ja vohama hakkab oportunistlik bakter Pseudomonas aeruginosa. On leitud, et TF-i patsientide haiguse progresseerudes väheneb nende kopsu mikrobioomi mitmekesisus, kuigi bakterite üldarv jääb seejuures samaks. Tõenäoliselt tuleneb see TF-i patsientide jaoks möödapääsmatut pidevat antibiootikumide kasutamist.

Ravi

Bakteriaalsete kopsuinfektsioonide raviks kasutatakse tavaliselt antibiootikume. Tsüstilise fibroosi patsientide kopsudes annab Pseudomonas aeruginosa ravi mõnikord tulemusi vaid ühes piirkonnas, sellal kui teistest piirkondadest isoleeritud bakteriliigid on erineva antibiootikumiresistentsusega. Omaette probleem tekib, kui haigust tekitavate bakterite hävitamine leiab aset vajalike bakterite hävitamise arvelt. Pseudomonas aeruginosa põhjustatud krooniliste kopsuinfektsioonide tõhusal ravimisel on osutunud paljulubavaks bakteriofaagid ehk bakteriõgijad. Tuberkuloos on õhu teel leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on Mycobacterium tuberculosis ehk kompleksi kuuluv mükobakter. Tuberkuloosi korral on enamasti haaratud kopsud, kuid infektsioon võib paikneda ka teistes organites. Tuberkuloos oli kunagi nii USA-s kui ka Euroopas üks peamisi surma põhjustajaid. Praeguseks on see haigus valdavalt minevikku jäänud, kuid riikides, kus on toitumisvõimalused kehvad ja asustusalad ülerahvastatud, põhjustab tuberkuloos igal aastal sadu tuhandeid surmajuhtumeid. Tuberkuloos levib kergemini ka immuunpuudulikkusega inimeste hulgas (HIV-nakatunud, AIDS-i haiged).

Tuberkuloos Eestis

Tuberkuloos oli laialt levinud veel möödunud sajandi keskel, kui 1957. aastal olid Eesti NSV-s esimesel kolmel eluaastal nakatunud tuberkuloosi 30–40% lastest. Laste esmane nakatumine tähendab peamiselt imikute tuberkuloosi haigestumist. Seoses uute efektiivsete ravimite leiutamise ja kasutuselevõtuga langes tuberkuloosi haigestumine ja suremus tunduvalt. 1987. aastal leiti Eestis 363 aktiivset tuberkuloosijuhtu. Tuberkuloosi haigestumine tõusis Eestis uuesti probleemiks pärast taasiseseisvumist ning haigestumise tipp saavutati 1998. aastal, kui haigestunuid oli ligi 10 korda rohkem kui Põhjamaades. Seoses kõrge haigestumusega muudeti riiklikult tuberkuloosi ravi korraldust, mille tagajärjel hakkas alates 2000. aastast tuberkuloosi haigestumine tasapisi langema ning 2017. aastal leiti vaid 146 aktiivse tuberkuloosi juhtu. Samal ajal on siiski suureks probleemiks multiresistentsete tuberkuloosi haigusjuhtude suur osakaal, nende ravi on kordades kallim ning mitte alati efektiivne.

Tuberkuloos on Eestis suureks probleemiks HIV-positiivsetel patsientidel, kelle üheks riskirühmaks on narkomaanid. Esimene TB/HIV kaksikdiagnoosiga patsient diagnoositi 1997. aastal ja 2012. aastaks suurenes TB/HIV patsientide osakaal 16,7%-ni, vähenedes 2013. aastal 11,8%-ni tuberkuloosihaigetest.

Tuberkuloosiravi

Eelistatud ravimeetodiks on suhteliselt pikad ravikuurid antibiootikumidega, seda nii aktiivsete põdejate kui ka nakkuskandjate puhul, kellel infektsiooni väliseid sümptomeid pole.