Artemis
|
See artikkel räägib jumalannast; laeva kohta vaata artiklit Artania; kosmoseprogrammi kohta vaata artiklit Artemise programm, ajakirja kohta vaata artiklit Artemis (ajakiri), Andy Weiri romaani kohta artiklit Artemis (romaan) |
Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, üks Olümpose 12 jumalast. Tema rooma vaste on Diana.
Ta on Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde[1]. Ent üks müüt reedab, et tegelikult oli ta oma vennast vanem, sest Artemis oli ulatanud oma emale abistava käe Apolloni sünni juures. Artemis sündis Deelose saarel[1]. Ükski maapaik ei söandanud Letole sünnitamiseks kohta anda, sest Leto oli lapsed saanud Zeusiga väljaspool abielu ja kõik paigad kartsid Zeusi naise Hera viha. Pealegi oli Hera saatnud Letot jälitama kohutava koletise Pythoni. Ainult Deelos, mis oli seni olnud ujuv saar, oli lõpuks nõus. Tänutäheks jäi saar pärast seda kindlalt paigale ja Apollon rajas saarele pärast Pythoni tapmist oma templi. Kahe jumala sünnisaarena sai Deelos kreeklaste seas üldiselt austatud paigaks.[2]
Sünnipaiga, Delosel asuva Kýnthose mäe järgi nimetati teda ka Kynthiaks.[3]
Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusejumalanna[1]. Tema sümbolid on vibu ja nool[1]. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga[1], tema puuks peeti küpressi[3]. Artemise saatjaiks olid nümfid[1].
Artemises oli paljude, sealhulgas kreekaeelsete rahvaste jumalate jooni[1]. Paljus sarnanes tema kultus puukultusega[1]. Kuna tema vend Apollon oli päikesejumal, siis nimetati Artemist kuujumalaks ja samastati Selenega[1]. Apollonit kui päikesejumalat kutsuti Phoiboseks, seetõttu kutsuti Artemist kui kuujumalat Phoibeks[3]. Teda peeti ka vooruse-, taimekasvu- ja viljakusjumalannaks[1]. Lisaks peeti teda abielu sõlmimise ja sünnitusjumalannaks ning sellisena samastati teda Eileithyiaga[1]. Temaga samastati ka nõidusejumalannat Hekatet ja teda seostati ööpimedusest tuleva hirmuga[4].
Niisugust vastuolu selgitati lõpuks niimoodi, et Artemis on kolme palgega. Taevas on ta Selene, maa peal Artemis ning allmaailmas ja öösiti ka maa peal Hekate.[3]
Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. Seetõttu kaitses ta teisi amatsoone ja nümfe. Kui näiteks Alpheios jälitas Arethusat ja Arethusa palus end päästa, siis moondas Artemis ta allikaks[5]
Artemise jüngrite hulka kuulusid Hippolytos, Kallisto ja Orion, aga mitte korraga, vaid eri aegadel.
Artemisele oli pühendatud Keryneia hirv, kelle elusana äratoomine oli üks Heraklese vägitöödest.[6]
Artemise viha
muudaArtemis vihastas kergesti ja vihas oli ta ohtlik. Kui Niobe halvustas Letot sellepärast, et temal oli 14 last ja Letol ainult kaks, tapsid Artemis ja Apollon kättemaksuks Niobe lapsed[7][8][9].
Apollon ja Artemis hukkasid nooltega ka hiiglase Tityose, kes jälitas nende ema Letot.[10]
Kui Aktaion sattus jahiretkel nümfide seltsis suplevat Artemist nägema, muutis Artemis ta hirveks ja tema oma koerad kiskusid ta lõhki.[11][12][13]
Kui Agamemnon tappis Artemise püha hirve, takistas Artemis karistuseks Trooja sõtta suunduva laevastiku lahkumist Aulise sadamast, kuni Agamemnon oli sunnitud ohverdama oma tütre Iphigeneia[14]. Artemis viis Iphigeneia Taurisesse, kus ta pidi preestrinnana Artemisele ohverdama kõik sinna sattunud võõramaalased.[15]
Oineuse karistamiseks saatis Artemis tema maad laastama Kalydoni metssea.[16][17]
Artemis organiseeris ka selle, et aloaadid Otos ja Ephialtes teineteise tapsid.[18][19]
Artemise kultus
muudaArtemise auks oli Ephesosesse (praegu Türgis) ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Tema teised olulised kultuspaigad olid tema sünnikoht Deelose saar, Brauron Atikas ja Sparta.
Vanas Roomas kutsuti Artemist Dianaks. Rooma riigis oli Diana kultusepaik Aricia lähedal. Diana tempel asus Roomas Aventinusel ja templi asutamise aastapäev 13. augustil oli orjade püha.[20]
Ephesoses olevas Artemise templis oli tema kuju paljurinnaline.[1]
Artemis kunstis
muudaArtemis oli antiigi lemmikjumalanna ja sellepärast on teda kujutanud enamik tähtsaid kesk- ja uusaja kunstnikke, küll küttimas, küll kümblemas, koos Aktaioni, nümfide ja saatüritega.[1]
Koos Aktaioniga kujutasid Artemist näiteks Tizian, Rembrandt ja Giovanni Battista Tiepolo. Kadrioru lossi saali laes on tundmatu autori plafoonimaal "Diana ja Aktaion", mis pärineb 17. sajandist.[11]
Skulptuuris on Artemist kujutanud Damophon[21].
Artemise järgi on nimetatud asteroid 105 Artemis.
Artemist kujutatakse tavaliselt kauni ja söekana, ent samas häbelikuna. Sageli on ta rõivastatud lühikesse kitooni, mis jätab jalad vabaks, et mitte takistada liikumist metsades ja mägedes. Artemis on eeskätt metsloomade jumalanna ja sellisena kujutatakse teda koos lõvipaariga, kellel ta lakast haarab, või hoiab ta hirve sarvest kinni või hõljub tema kohal linnupaar.
Viited
muuda- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 65
- ↑ "Antiikmütoloogia", lk. 296–297
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Antiikmütoloogia", lk. 25–26
- ↑ Antiigileksikon, 1. kd., lk. 181
- ↑ Antiigileksikon, 1. kd., lk. 56
- ↑ "Antiikmütoloogia", lk. 158
- ↑ Antiigileksikon, 2. kd., lk. 35
- ↑ "Antiikmütoloogia", lk. 238
- ↑ Vennad Stephanidesed. "Iidsete aegade lood", 2. kd., lk. 198–204
- ↑ Antiigileksikon, 2. kd., lk. 230
- ↑ 11,0 11,1 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 26
- ↑ "Antiikmütoloogia", lk. 254–255
- ↑ Vennad Stephanidesed. "Iidsete aegade lood", 1. kd., lk. 136–137
- ↑ "Antiikmütoloogia", lk. 176–177
- ↑ Antiigileksikon, 1. kd., lk. 213
- ↑ Antiigileksikon, 1. kd., lk. 229 ja 2. kd., lk. 44
- ↑ "Antiikmütoloogia", lk. 167
- ↑ "Antiikmütoloogia", lk. 130–131
- ↑ Vennad Stephanidesed. "Iidsete aegade lood", 1. kd., lk. 127–128
- ↑ Antiigileksikon, 1. kd., lk. 115
- ↑ Antiigileksikon, 1. kd., lk. 108
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Artemis |