Associazione Calcio Milan (lühemalt AC Milan või ka lihtsalt Milan) on Itaalias Milanos asuv jalgpalliklubi.

A.C. Milan
Täisnimi Associazione Calcio Milan S.p.A.
Lühend ACM; Milan
Asutatud 1899
Väljak San Siro
Mahutavus 78 275
Omanik Rossoneri Sport Investment Lux (99,93%)
Esimees Paolo Scaroni
Peatreener Stefano Pioli
Liiga Serie A
2021–22 1. koht
Internet Klubi koduleht
Enim mänge Paolo Maldini (902)
Parim väravalööja Gunnar Nordahl (221)
Kodus
Võõrsil
AC Milan aastal 1901.

AC Milan loodi 16. detsembril 1899 briti Alfred Edwardsi eestvedamisel. Algne nimi oli Milan Cricket and Football Club. 1919. aastal sai klubi nimeks Milan Football Club, millest 1939. aastal sai fašistliku režiimi survel itaaliapärane Associazione Calcio Milano. Pärast sõda loobuti kirjapildist Milano, kuid Associazione Calcio säilis. Järjepidevust hinnates on klubi hoidnud nimes ingliskeelset kirjapilti Milan itaaliakeelse Milano asemel. Edwards valis ka klubi võistlusvormi värvid, mida kasutatakse siiani: punase, et tema sõnul vastaseid hirmutada, ja musta, et kutsuda appi saatanat.

Klubi kodustaadion on 80 018 istekohaga Giuseppe Meazza. See on ka Milano teise suurklubi Milano Inter kodustaadion. Kuna Meazza oli Interi mängija, siis nimetavad AC Milani poolehoidjad staadioni San Siroks.

Aastatel 1986–2004 ja 2006–2008 oli klubi esimees Silvio Berlusconi.

AC Milan on võitnud seitsmel korral Euroopa karika või UEFA Meistrite Liiga ning neljal korral kaotanud finaalis. Sellega on ta Madridi Reali järel Euroopa teine klubi. Kontinentidevahelise karika võitis AC Milan kolmel korral. 2007. aastal tuldi jalgpalliklubide maailmameistriks.

Klubi on võitnud 19 korda Itaalia Serie A, millega ta jagab teist kohta teise Milano klubi, Interiga. Esikohal on Torino Juventus, kes on meistriks tulnud 36 korda. Itaalia karika on klubi võitnud viiel korral ja Itaalia superkarika seitsmel korral. Itaalia superkarika võitude arvult on Milan Juventuse järel paremuselt teine klubi.

Praegune meeskond

muuda

Seisuga 3. veebruar 2023[1]

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija
1   VV Ciprian Tătărușanu
2   KA Davide Calabria (kapten)
4   PK Ismaël Bennacer
5   KA Fodé Ballo-Touré
7   PK Yacine Adli
8   PK Sandro Tonali
9   Olivier Giroud
10   PK Brahim Díaz (laenul Madridi Realist)
11   Zlatan Ibrahimović
12   Ante Rebić
14   PK Tiémoué Bakayoko (laenul Chelseast)
16   VV Mike Maignan
17   Rafael Leão
19   KA Theo Hernandez (asekapten)
20   KA Pierre Kalulu
Nr. Positsioon Mängija
21   KA Sergiño Dest (laenul Barcelonast)
23   KA Fikayo Tomori
24   KA Simon Kjær
25   KA Alessandro Florenzi
27   Divock Origi
28   KA Malick Thiaw
30   Junior Messias
32   PK Tommaso Pobega
33   PK Rade Krunić
40   PK Aster Vranckx (laenul Wolfsburgist)
46   KA Matteo Gabbia
56   Alexis Saelemaekers
77   VV Devis Vásquez
83   VV Antonio Mirante
90   PK Charles De Ketelaere

Saavutused

muuda
 
Milani auhinnasaal

Itaalia

muuda
  • Itaalia meister:
    • Võidud (19): 1901, 1906, 1907, 1950–51, 1954–55, 1956–57, 1958–59, 1961–62, 1967–68, 1978–79, 1987–88, 1991–92, 1992–93, 1993–94, 1995–96, 1998–99, 2003–04, 2010–11, 2021/22
    • Teised kohad (16): 1902, 1910–11, 1911–12, 1947–48, 1949–50, 1951–52, 1955–56, 1960–61, 1964–65, 1968–69, 1970–71, 1971–72, 1972–73, 1989–90, 1990–91, 2004–05
  • Serie B:
    • Võidud (2): 1980–81, 1982–83
  • Coppa Italia
    • Võidud (5): 1966–67, 1971–72, 1972–73, 1976–77, 2002–03
  • Supercoppa Italiana:
    • Võidud (7): 1988, 1992, 1993, 1994, 2004, 2011, 2016

Euroopa

muuda

Kohtumised Eesti klubidega

muuda

29. augustil 1998 pidas Milan Sitsiilias sõpruskohtumise FC Floraga (2:1), mille ajakiri Sporditäht paigutas selle aasta tähelepanuväärsemate spordisündmuste edetabelis teisele kohale, nimetades seda "Eesti jalgpalliajaloos seni ainulaadseks sündmuseks".[2]

Viited

muuda
  1. "Men's First Team". acmilan.com. Associazione Calcio Milan. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2016. Vaadatud 1. septembril 2022.
  2. 10 tähelepanuväärsemat spordisündmust Eestis, Sporditäht, 1998, nr 12, lk 9

Välislingid

muuda