Üht kaotust igavesti kandsin
"Üht kaotust igavesti kandsin" on 2020. aastal esilinastunud dokumentaalfilm.
| Režissöör | Carlos Eduardo Lesmes Lopéz |
|---|---|
| Stsenarist | Carlos Eduardo Lesmes Lopéz, Liis Nimik |
| Operaator | Carlos Eduardo Lesmes Lopéz, Davood Mousavi, Giulia Ducci, Aivo Rannik |
| Helilooja | Ann Reimann |
| Monteerija | Hendrik Mägar |
| Produtsent | Liis Nimik |
| Tootja | Alasti Kino |
| Aasta | 2020 |
| Esilinastus | Maailma esilinastus 28.05.2020 (Hot Docs Canadian International Documentary Festival), Eesti esilinastus 15.10.2021. |
| Kestus | 82 minutit |
| Riik | Eesti, Kolumbia, Rootsi |
Film on valminud Eesti, Kolumbia ja Rootsi koostöös, tootjafirmaks Alasti Kino.[1][2]
Sisu
muudaHille kaotab kontakti oma narkosõltuvuses pojaga pärast kibedat telefonitüli, viimane jälg temast pärineb Bogotast kuus kuud tagasi. Meeleheitel palub ta tütrel Eeval venda otsima minna, ja Eeva sukeldub Bogotá karmidesse ja ohtlikesse allilmaoludesse. Otsingute käigus hakkab Eeva mõistma venna maailma, kuid hirm selle ees, kelle või mille ta lõpuks leiab, kasvab iga päevaga.
Tunnustus
muuda- Publikupreemia, BIFF - Bogota International Film Festival, 2020
- Doki Kild, Eesti Dokumentalistide Gildi kolleegipreemia, 2021
- Parim dokumentaalfilm; parim montaažirežissöör (Hendrik Mägar), Eesti filmi- ja teleauhind, 2021
- Parim täispikk film; parima täispika filmi publikuauhind, Panorama du Cinéma Colombien, 2021
- Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind Neitsi Maali, 2021
Viited
muuda- ↑ ERR (16. oktoober 2021). "Galerii: esilinastus EFTA-del pärjatud dokfilm "Üht kaotust igavesti kandsin"". ERR. Vaadatud 24. detsembril 2024.
- ↑ "Eesti Filmi Andmebaas". www.efis.ee. Vaadatud 24. detsembril 2024.