Asvieja: erinevus redaktsioonide vahel

'''Asvieja''' [asvieja] [[valgevene keel]]es ''Асвея'', on [[agrolinnake]] (varem [[linn]] ja [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Vierchniadźvinski rajoon]]is., [[Asvieja külanõukogu]] halduskeskus. Asub [[Läti]] ningja [[Venemaa]] piiridepiiri lähistel, [[Asvieja järv]]e lõunakaldal. 1325 elanikku (2009)<ref> http://pop-stat.mashke.org/belarus-census/viciebskaja.htm</ref>. [[Poola keel]]es on asula nimi ''Oświeja'', [[vene keel]]es ''Освея.'',

Asviejas on [[keskkool]], kultuurimaja, raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on XVIII sajandist pärit mõisakompleks (varemetes) ja aastal [[1740]]. aastal ehitatud [[haigla]].

Esimest korda mainitakseon Asviejat mainitud aastal [[1503]] [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksandri]] ja [[Ivan III]] vahelistel läbirääkimistel. Aastal [[1505]] andis Aleksander Asvieja [[Połacki vojevood]] Stanislav Glebovitšile, aga hiljem sai sellest [[Kiszka]]de valdus. Aastal [[1606]] müüsid Kiszkad asula [[Lew Sapieha]]le. Aastail [[1616]] ja [[1633]] rüüstasid asulat [[Moskva tsaaririik|Moskva]] väed.

[[Esimene Poola jagamine|Poola jagamisel]] läks Asvieja Venemaa koosseisu aastal [[1772]]. Linnast sai alev. Aastal [[1782]] hakkas J. Hylzen järve kaldale häärberit rajama.

Kuni [[1917]]. aastani oli Asvieja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] koosseisus, aastast [[1924]] [[Valgevene NSV]] osa. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal hukkus Asvieja [[geto]]s 650 [[juut]]i. Aastal [[1943]] viisid [[Natsi-Saksamaa|natsid]] piirkonnas läbi [[partisan]]ide vastu suunatud operatsiooni [[operatsioon Winterzauber|Winterzauber]], kus hukkus 11 383, aga 14 175 elanikku [[küüditamine|küüditati]]. [[2007]]. aastal sai Asviejast agrolinnake.