Redaktsioon: 2. juuli 2019, kell 17:24 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 202 059 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. november 2019, kell 11:13 redigeeri eemalda Pault (arutelu \| kaastöö) 1640 muudatust Lisasin lõigu Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
55. rida: Immateriaalsed institutsioonilised tegurid, nagu traditsioonid, standardid, normid, reeglid. Psühholoogilised institutsioonilised tegurid, nagu rollid, suhted, sotsiaalsed hierarhiad, käitumisreeglid, kommunikatsiooni teed ja meeldimised. == Loovus ja tehisintellekt == [[Tehisintellekt]] on olemuslikult arvutiprogramm, mis täidab selle koostaja poolt etteantud ülesannet. Kui algselt pidi [[programmeerija]] ette nägema ja üles kirjutama iga sammu, mida arvuti pidi tegema, siis masinõppe [[tehnoloogia]] leiutamise järel on võimalik anda arvutile ette kogu virtuaalruumis paiknev informatsioon ning lasta tal seda analüüsida, otsida seoseid sõnade vahel ning tuua välja nende ilmnemise sagedus. Nii tekkis uut tüüpi loovus, milleks inimene pole kunagi võimeline. Tehisintellektil põhinev [[loovus]] toimib kahes faasis: * esmalt leiab programm kõik võimalikud seosed ning nendest tulenevad võimalused, kuidas lahendada etteantud probleemi. * seejärel peab programm või inimene välja viskama need lahendid, mis on juba realiseeritud või mida olemasoleval tehnoloogilisel tasandil või inimeste tahtmatuse tõttu muuta oma käitumist või suhtumist pole võimalik realiseerida. Timo Honkela esitab oma raamatus järgmise näite sellisest protsessist: Kujutagem ette; et me tahame komponeerida loo eurovisioonile. Järelikult peame leidma kaasahaarava meloodia. Valitud taktidele paigutatakse määratu hulk juhuslikke noodijadasid; kus nootide kõrgused ja pikkused varieeruvad mõistlikes piirides; näiteks inimkõrva kuulmisulatuse raames. Teises faasis hakatakse seda tohutu suurt meloodiavariantide hulka harvendama. Kui küsimus on muusikas, siis tuleb masinale luua hindamisvõime, mis arvestab vähemalt kahe teguriga - teose uudsuse ja meloodia huvitavusega. Mõlemaid on masinõppe abil võimalik saavutada: masin on võimalik õpetada plagiaate ära tundma, söötes sellesse võimalikult suure hulga juba olemasolevaid muusikapalasid. Nende huvitavust võib hinnata sama ainese põhjal, ainult et kriteerium oleks sel juhul mitte sarnasus, vaid erinevus juba eksisteerivast materjalist. Lugu ei tohiks liigselt sarnaneda mõne olemasoleva palaga, aga samas võib liiga suur erinevus samuti võõristust tekitada. <ref>{{Raamatuviide\|autor=Timo Honkela\|pealkiri=Rahumasin, tehisintellekti uurija testament\|aasta=2019\|koht=Tallinn\|kirjastus=Koolibri\|lehekülg=146}}</ref> ==Vaata ka==

Loovus: erinevus redaktsioonide vahel