Ronald Dworkin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2+) (Robot: lisatud ko:로널드 드워킨 |
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
| (ei näidata 12 kasutaja 26 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida:
[[Pilt:Ronald Dworkin at the Brooklyn Book Festival.jpg|pisi|Dworkin (2008)]]
'''Ronald Myles Dworkin''' ([[11. detsember]] [[1931]] [[Worcester (Massachusetts)|Worcester]] – [[14. veebruar]] [[2013]] [[London]]) oli Ameerika Ühendriikide õigusfilosoof ja professor.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Liptak, A.|url=https://www.nytimes.com/2013/02/15/us/ronald-dworkin-legal-philosopher-dies-at-81.html?smid=url-share|pealkiri=Ronald Dworkin, Scholar Of the Law, Is Dead at 81|väljaanne=nytimes.com|aeg=15.03.2013|vaadatud=08.11.2022}}</ref> Dworkinit peetakse üheks tähtsamaks õigusfilosoofiks, kelle teostes esitatud seisukohad on aidanud kaasa õigusteooria arengule. Eriti tuntud on tema õiguse tõlgendamise teooria, milles ta väljendas kriitikat [[õiguspositivism]]i, eelkõige just inglise õigusfilosoofi [[Herbert Hart]]i teooriasse.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.law.nyu.edu/news/RONALD_DWORKIN_MEMORIAM|pealkiri=In Memoriam: Ronald Dworkin|väljaanne=law.nyu.edu|aeg=14.02.2013|vaadatud=08.11.2022|väljaandja=New York University}}</ref>
Dworkin pälvis oma teadusliku elutöö eest 2007. aastal [[Holbergi mälestusauhind|Holbergi mälestusauhinna]] ja 2012. aastal [[Balzani auhind|Balzani auhinna]].<ref name=":1" />
*''Taking Rights Seriously'' ([[1977]]) ISBN 0-7156-1174-7▼
== Lapsepõlv ja haridus ==
*''A Matter of Principle'' ([[1985]]) ISBN 0-19-825574-8▼
Ronald Dworkin sündis Worcesteri linnas [[Massachusetts|Massachusettsi]] osariigis. Tema vanemad David ja Madeline (neiupõlvenimi Talamo) olid lahutatud ning Ronaldi, tema õe ja venna kasvatas üles ema üksi. Madeline oli klaverimängija ja töötas muusikaõpetajana Providence’is [[Rhode Island|Rhode Islandi]] osariigis.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Hodgson, G.|url=https://www.theguardian.com/law/2013/feb/14/ronald-dworkin|pealkiri=Ronald Dworkin obituary|väljaanne=theguardian.com|aeg=14.02.2013|vaadatud=08.11.2022}}</ref>
*''Law's Empire'' ([[1986]]) ISBN 0-00-686028-1▼
*''Philosophical Issues in Senile Dementia'' ([[1987]])▼
Providence’i keskkoolis sai Dworkin stipendiumi ning asus õppima filosoofiat [[Harvardi ülikool|Harvardi Ülikooli]], mille lõpetas 1953. aastal. Seejärel õppis ta kaks aastat Inglismaal [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi Ülikoolis]] ja naasis Harvardi Ülikooli,<ref name=":2" /> kus õppis õigusteaduskonnas. Ta lõpetas Harvardi ülikooli 1957. aastal.<ref name=":1" />
*''A Bill of Rights for Britain'' ([[1990]])▼
*''Life's Dominion'' ([[1993]]) ISBN 0-394-58941-6▼
== Töö ==
*''Freedom's Law'' ([[1996]]) ISBN 0-19-826557-3▼
Pärast ülikooli lõpetamist asus Dworkin tööle juristina [[New York|New Yorgi]] apellatsioonikohtusse kohtunik [[Learned Handi]] juurde. Aastatel 1958–1962 töötas ta New Yorgis advokaadina advokaadibüroos Sullivan & Cromwell, spetsialiseerudes rahvusvahelistele tehingutele.<ref name=":0" />
*''Sovereign Virtue'' ([[2000]])▼
1962. aastast töötas ta [[Yale'i Ülikool|Yale’i Ülikoolis]] dotsendina, hiljem professorina. 1969. aastal võttis ta Herbert Harti järglasena üle õigusteaduse õppetooli juhi positsiooni Oxfordi Ülikoolis, kus töötas kuni 1998. aastani. Pärast seda töötas Dworkin professor [[University College London|University College Londonis]] ning lisaks Frank-Henry-Sommer-Professor-of-Law’ ametikohal [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi Ülikoolis]].<ref>Dworkin, R. ''Õiguse impeerium''. Eesti keelde tõlkinud Piret Luiga. Eessõna: Raul Narits. Tallinn: Valgus, 2015. Lk 10.</ref>
== Õigusfilosoofia ja õiguse tõlgendamise teooria ==
Dworkini panus õigusteaduse arengusse seisneb tema käsitluses õiguse olemusest ja õiguse tõlgendamisest. Läbivateks teemadeks on muu hulgas õigus kui terviklikkus (ingl ''law as integrity)'', parima tõlgenduse teooria, õiguse ja eetika suhe. 1978. aastal ilmunud teoses „Taking Rights Seriously“ sõnastas ta vastuväited õiguspositivismile ning pani aluse õiguse kui terviklikkuse doktriinile.<ref name=":1" /> Dworkini hinnangul peavad õigusemõistjad lähtuma õiguses sisalduvates printsiipidest, kuid printsiibid ei ole universaalsed ning sõltuvad suuresti konkreetsest ühiskonnast ja õigussüsteemist. Kohtutel tuleb seega arvestada kogukonna üldiste huvide ja poliitiliste suundumistega.<ref name=":3">Asi, A. (2014) Õigusfilosoofiliste teooriate rakendamine õigusemõistmisel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42063/asi_ba_2014.pdf. Lk 17.</ref>
Õiguspositivismi seisukohtade kritiseerimist jätkab Dworkin 1986. aasta teoses „Õiguse impeerium“ (ingl [[:en:Law's_Empire|"Law's Empire]]"). Ta leiab, et kui keerulistes kohtuvaidlustes puudub selge õigusnorm, lähtuvad kohtunikud õiguses sisalduvatest printsiipidest. Seega ei loo kohtunikud [[kaalutlusõigus]]t kasutades uut õigust, vaid kasutavad printsiipe. Need printsiibid on nii moraali- kui ka õigusprintsiibid, mida ei saa teineteisest eristada. Herbert Harti teooria kohaselt on kohtunik aga see, kes täidab seaduses lüngad, luues sedasi uut õigust.<ref name=":3" /> Dworkin ei nõustu positivistliku seisukohaga, mille järgi võib kasutada vaid kirjapandud õigust, sest sellest üksi jääb väheseks.<ref name=":4">Dworkin, R. ''Õiguse impeerium''. Eesti keelde tõlkinud Piret Luiga. Eessõna: Raul Narits. Tallinn: Valgus, 2015. Lk 14.</ref>
[[Positiivne õigus|Positiivse]] ehk kirjapandud õiguse puuduste probleemi lahenduseks kasutas Dworkin konstrueeritavat teooriat ning kujundas näite Heraklesest kui ideaalsest kohtunikust.<ref name=":4" /> Herakles on üliinimene, kes suudab igas kohtuvaidluses leida õige ja juriidiliselt korrektse lahenduse, tõlgendades õigust parimal viisil. Ta on kohtunikuna erapooletu ja ei eksi kunagi.<ref>Dworkin, R. ''Õiguse impeerium''. Eesti keelde tõlkinud Piret Luiga, Tallinn: Valgus, 2015. Lk 381–384.</ref> Dworkini sõnul peaks iga kohtunik proovima sarnaneda Heraklesega, tuginedes kaasuse lahendamisel nii normidele kui ka printsiipidele, et leida ainuõige vastus.<ref name=":4" />
== Isiklikku ==
Dworkin abiellus 1958. aastal Betsy Rossiga, 1961. aastal sündisid kaksikud Anthony ja Jennifer. Esimene abikaasa Betsy suri 2000. aastal vähki. Dworkin hiljem abiellus Irene Brendeliga, pianist [[Alfred Brendel]]i endise abikaasaga.<ref name=":2" />
Ronald Dworkin suri 14. veebruaril 2013 Londonis leukeemiasse, olles 81-aastane.<ref name=":1" />
==Tunnustus==
*1979 – valiti [[Briti Akadeemia]] liikmeks
*1979 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] liikmeks
*1995 – valiti [[Baieri Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks
*2008 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i liikmeks
*2007 – pälvis [[Holbergi mälestusauhind|Holbergi mälestusauhinna]]
*2012 – pälvis [[Balzani auhind|Balzani auhinna]]
==Teosed==
*"Justice in Robes" ([[2006]]) ISBN 9780674027275
*"Is Democracy Possible Here? Principles for a New Political Debate" ([[2006]])
*"Justice for Hedgehogs"([[2011]]) ISBN 9780674072251
*"Religion Without God" ([[2013]]) ISBN 9780674726826
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Dworkin, Ronald}}
15. rida ⟶ 55. rida:
[[Kategooria:Õigusfilosoofid]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2013]]
[[Kategooria:Baieri Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmed]]
| |||