Patogeen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: eu:Patogeno
 
(ei näidata 18 kasutaja 27 vahepealset redaktsiooni)
1. rida:
'''Patogeen''' (ka '''patogeenne mikroob''', '''tõvestav mikroob''') on [[mikroorganism]], harvem ka mingi [[keemiline aine]], mis kutsub [[taim]]- või [[loom]]organismis esile [[haigus]]i.
 
Mikroorganismidena võivad patogeenid olla mitmed [[bakterid]], [[seened]], [[vetikad]] jneja [[parasiidid]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Santos-Longhurst, Adrienne|url=https://www.healthline.com/health/what-is-a-pathogen|pealkiri=What You Need to Know About Pathogens and the Spread of Disease|väljaanne=Healthline|aeg=03.04.2019|vaadatud=28.03.2020}}</ref>, aga ka [[viirus]]ed ja [[prioonid|prioonvalgud]].
 
Nende poolt toodetavaid mürgiseid aineid nimetatakse [[mikroobitoksiinid]]eks.
 
== Bakterid ==
[[Bakterid]] on ainuraksed [[Eeltuumne|eeltuumsed]] organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ning kasvada<ref>{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/bakterid3|pealkiri=Bakterid|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|vaadatud=31.03.2020|autor=|aeg=}}</ref>. Enamik baktereid on teistele elusorganismidele ohutud või isegi kasulikud, kuid on olemas ka bakterid, kes on teistele organismidele patogeenideks ja põhjustavad infektsiooni. Bakterid on võimelised põhjustama infektsiooni kahte moodi: tootes toksiine või mõjutades immuunsüsteemi enda organismi ründama.
 
[[Staphylococcus aureus]] näiteks tekitab tugevat infektsiooni näiteks inimese nahal või kopsudes, tootes inimorganismile toksilisi aineid<ref>{{Netiviide|autor=Bush, Larry M|url=https://www.merckmanuals.com/home/infections/bacterial-infections-gram-positive-bacteria/staphylococcus-aureus-infections|pealkiri=Staphylococcus aureus Infections|väljaanne=Merck Manual|aeg=juuni 2019|vaadatud=03.04.2020}}</ref>.
[[Fail:Staphylococcus Bacteria.jpg|pisi|''Staphylococcus aureus'']]
 
== Seened ==
[[Seened]] on [[Heterotroof|heterotroofid]], kes on võimelised olenevalt liigist toituma nii surnud organismidest kui ka eluskudedest. Elusorganismidest toituvate seente hulka kuuluvad ka parasiitseened, kes eritavad elutegevuse käigus patogeenseid aineid – [[Mükotoksiinid|mükotoksiine]].<ref>{{Netiviide|autor=Kõljalg, Urmas|url=https://www.botany.ut.ee/lectures/mukoloogia/Muko.eksam.tekst.pdf|pealkiri=Riik Seened|vaadatud=31.03.2020}}</ref> Patogeenseid seeni, kes on ka inimorganismile ohtlikud, on teada ligikaudu 300. Näiteks on seente põhjustatud [[kandidoos]].
 
== Vetikad ==
[[Vetikad]] on enamjaolt teistele organismidele ohutud, kuid leidub ka patogeenseid liike. Näiteks võib [[Rohevetikad|rohevetikate]] rühma kuuluv ''[[Prototheca]]'' põhjustada koertel, kassidel, veistel ja ka inimestel [[Prototekoos|prototekoosi]].<ref>{{Netiviide|autor=Sykes, Jane E|url=https://www.sciencedirect.com/topics/veterinary-science-and-veterinary-medicine/protothecosis|pealkiri=Protothecosis|väljaanne=Science Direct|aeg=2014|vaadatud=02.04.2020}}</ref>
 
== Parasiidid ==
[[Fail:Helminth in appendix 40x.jpg|pisi|Helmindid pimesooles]]
[[Parasiidid]], näiteks [[helmindid]] ja [[Ainuraksed|algloomad]] on väga levinud inimeste ja koduloomade seas. Parasiidid toituvad organismis leiduvatest toitainetest ja seetõttu koormavad peremeesorganismi. Parasiitide põhjustatud haigused on levinud troopilistes paikades, kuid võivad esineda kõikjal maailmas.<ref name=":0" />
 
Kõige tavalisem viis parasiitidega kokkupuutumiseks on ebahügieeniline keskkond või saastunud toit.
 
== Viirused ==
[[Viirused]] on olemuselt proteiinikapslis kaitstud DNA või RNA osa, mis ründab organismi sattudes rakke, et end paljundada. Paljud viirused esinevad kehas "lainetena", olles vahepeal passiivses olekus. Passiivse perioodi vältel peremeesorganismil haigussümptomeid ei esine.<ref name=":0" />
 
== Valgud ==
[[Prioonid]] esinevad kui valgumolekulid on valesti "kokku pakitud" või ebanormaalselt muutunud. Need on võimelised endasarnaseks muutma ka terveid valke. Prioonide põhjustatud tuntuim haigus on [[hullulehmatõbi]] ehk veiste spongiformne entsefalopaatia (BSE), mis mõjutab surmavalt veise närvisüsteemi.<ref>{{Netiviide|autor=Viikmaa, Mart|url=http://webhost.ut.ee/~martv/priooniteooria.html|pealkiri=Prioonid - iseäralikud haigustekitajad|väljaanne=|aeg=september 1997|vaadatud=03.04.2020|arhiivimisaeg=25.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201125083343/http://webhost.ut.ee/~martv/priooniteooria.html|url-olek=ei tööta}}</ref>
 
==Vaata ka==
*[[Patogeensus]]
*[[Patoloogia]]
*[[Taimepatogeenid]]
*[[Toksiin]]
 
== Viited ==
<references />
[[Kategooria:Mikrobioloogia]]
[[Kategooria:Meditsiin]]
 
[[am:ጀርም]]
[[ar:ممراض]]
[[id:Patogen]]
[[su:Kuman]]
[[bs:Patogen]]
[[ca:Patogen]]
[[cs:Patogen]]
[[cy:Pathogen]]
[[da:Patogen]]
[[de:Krankheitserreger]]
[[en:Pathogen]]
[[es:Agente biológico patógeno]]
[[eu:Patogeno]]
[[fa:بیمارگر]]
[[fr:Agent infectieux]]
[[gl:Axente biolóxico patóxeno]]
[[ko:병원체]]
[[it:Microrganismo patogeno]]
[[he:פתוגניות]]
[[kn:ರೋಗಾಣು]]
[[lv:Patogēns]]
[[lt:Patogenas]]
[[hu:Kórokozó]]
[[nl:Pathogeen]]
[[ja:病原体]]
[[no:Patogen]]
[[pl:Patogen]]
[[qu:Unquchiq]]
[[ru:Патоген]]
[[simple:Pathogen]]
[[sk:Patogén]]
[[sv:Smittämne]]
[[tr:Patojen]]
[[uk:Патоген]]
[[ur:ممراض]]
[[zh:病原]]