Leena: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot muutis: de:Lena (Arktischer Ozean) |
PResümee puudub |
||
| (ei näidata 17 kasutaja 30 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida:
{{See Artikkel|jõest}}
{{Jõgi
| jõe_nimi = Leena
6. rida:
| jõe_lähe = [[Baikal]]i järve lähedalt
| suue = [[Laptevite meri|Laptevite merre]]
| valgla_maad = [[
| pikkus = 4400 km
| valgla_pindala = 2 490 000 km²
| jõe_langus =
| jõe_lang =
| äravool = 17 000 m³/s
15. rida:
| vasakud_lisajõed = [[Njuja]], [[Viljui]]
}}
[[Pilt:1959 CPA 2383.jpg|pisi|Leena [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[postmark|postmargil]] (1959)]]
[[Pilt:Lena River Ice Road.jpg|pisi|[[Jäätee]] mööda Leenat]]
'''Leena''' ([[vene keel
Leena pikkus on 4400
▲'''Leena''' ([[vene keel|vene]] ''Лена'', [[jakuudi keel|jakuudi]] ''Өлүөнэ'' (Ölüöne)) on [[jõgi]] [[Venemaa]]l [[Siber]]is [[Irkutski oblast]]is ja [[Jakuutia]]s.
Leena saab alguse Irkutski oblastis [[Baikal]]i järve loodekalda lähedalt [[Baikali ahelik]]u läänenõlvult. Algul voolab ta [[Leena-Angaraa platoo]]l edelasse, siis läände, [[Katšug]]is pöördub loodesse ja [[Žigalovo]]s, kus temasse vasakult suubub [[Ilga]], põhja. [[Ust-Kut]] on ainus koht, kus Leena kohtub [[raudtee]]ga. Seal pöördub jõgi kirdesse. Jõe paremal kaldal asub [[Makarovo]], selle lähedal suubub temasse paremalt [[Kirenga]] ja selle suudmes asub Leena vasakul kaldal [[Kirensk]]. Kusagil sealkandis või Irkutski oblasti piiril jõuab jõgi [[Leena platoo]]le. Leenasse śuubuvad paremalt [[Tšaja]] ja [[Tšuja]], viimase suudmes ületab Leena Irkutski oblasti piiri ja jõuab Jakuutiasse. Kohe pärast seda suubub Leenasse paremalt [[Vitimi jõgi|Vitim]] ja selle suudmes on [[Vitim|samanimeline asula]]. Selle lähedal on jõe vasakul kaldal [[Pelledui]], edasi jõe paremal kaldal [[Jaroslavski]] ja vasakul kaldal [[Lensk]]. Seal pöördub Leena itta. Vasakul kaldal asub [[Njuja]] ning seal suubuvad Leenasse vasakult [[Njuja jõgi]] ja Derbe. Paremal suubub temasse [[Suur-Patom]] ja suubumiskohas on vasakul kaldal [[Tšapajevo]]. Seal jõuab korraks Leenani [[Taga-Baikali krai]] piir. Seejärel suubub Leenasse paremalt [[Oljokma]] ning suudmes on vasakul kaldal [[Oljokminsk]] ja paremal kaldal [[Zaretšnõi]]. Vitimi ja Oljokma suudme vahel jääb jõe paremale kaldale [[Patomi mägismaa]]. Vasakult suubuvad jõkke [[Namana]] ja [[Marha]] ning nende vahel on vasakul kaldal [[Horintsõ]]. Siis suubub Leenasse paremalt [[Tuolba]] ja suudmes on vasakul kaldal [[Sanõjahtahh]]. Seejärel voolab jõgi läbi [[Lenskije Stolbõ rahvuspark|Lenskije Stolbõ rahvuspargi]]. Edasi suubub temasse vasakult [[Sinjaja (Leena)|Sinjaja]] ja suudmes asub vasakul kaldal [[Sinsk]]. Seejärel suubub temasse paremalt [[Buotama]] ja suudme lähedal asub vasakul kaldal [[Mohsogollohh]] ja selle kõrval [[Pokrovsk]]. Sealkandis pöördub jõgi põhja ning voolab läbi vasakul kaldal oleva [[Jakutsk]]i ja paremal kaldal oleva [[Nižni Bestjahh]]i vahelt. Veel jääb vasakule kaldale [[Namtsõ]]. Paremalt suubub Leenasse [[Aldan]] ja selles kohas pöördub Leena loodesse. Aldani suudmest kuni peaaegu mereni asub Leena paremal kaldal [[Verhojanski mäestik]]. Leena paremal kaldal asub [[Sangar]]. Pärast seda suubuvad jõkke vasakult [[Viljui]] ja [[Linde jõgi|Linde]] ning paremalt [[Djanõška]]. Seejärel on Leena vasakul kaldal [[Bestjahh]], [[Bahhanai]] ja [[Žigansk]] ning paremal kaldal [[Kõstatõam]] (viimases suubub Leenasse [[Sobolohh-Majan]]). Jõkke suubuvad vasakult [[Muna jõgi]], paremalt [[Menkere]] ja [[Džardžan]], vasakult [[Molodo]] ja paremalt [[Bjosjuke]]. Kahe viimase vahel asub vasakul kaldal [[Siktjahh]]. Edasi jäävad jõe paremale kaldale [[Kjusjur]] ja Verhojanski mäestiku põhjapoolseim mägi, 994 m kõrgune [[Sukuidahh-Hajata]], aga vasakule kaldale jääb [[Tšekanovski ahelik]]. Seejärel moodustub tohutu [[Leena jõe delta]] ja jõgi suubub [[Laptevite meri|Laptevite merre]].<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 84-85</ref>
▲Leena pikkus on 4400 kilomeetrit, [[valgla]] 2,49 miljonit km², keskmine [[vooluhulk]] suudmes 17 tuhat m³/s.
Leena delta hõlmab umbes 30 tuhat km². Umbes 150 deltaharust suurimad on [[Trofimovski haru|Trofimovski]] (70% vooluhulgast), [[Olenjoki haru|Olenjoki]] ja [[Bõkovski haru]] (viimane on 110 km pikk ja laevasõidus tähtsaim).
Leena on jääkattes ülemjooksul [[november|novembrist]] [[mai]]ni, alamjooksul [[oktoober|oktoobrist]] [[juuni]]ni. Vastavalt on Leena laevatatav 130–160 päeva aastas. Teistkordne suurvesi saabub suviste vihmade ajal. Leenale tekib ebaharilikult külma, pika ja lumevaese talve tingimustes harukordselt paks ja tugev jää ning sellepärast toimub igasuvine [[jääminek]] erilise võimsusega, sellega kaasnevad tohutud ummistused ja üleujutused. Kõige varem, [[aprill]]i lõpus algab jääminek Kirenski kandis ja liigub pikkamööda allavoolu, kuni jõuab alamjooksule juuni keskel. Järgnenud suuevee ajal kerkib veetase ülemjooksul 6–8, keskjooksul 10–15 ja alamjooksul kuni 18 meetrit.
Leena kaldad on väga hõredalt asustatud, ainsaks erandiks Jakutski piirkond, aga muidu võib naaberasulate vahele jääda sadu kilomeetreid [[taiga]]t või [[tundra]]t. Kohtab niihästi mahajäetud kui ajutisi asulaid. Ainult kuuel asulal on Leena kaldal [[linn]]a õigused. Need on lähtest suudme poole minnes Ust-Kut, Kirensk (vanim linn Leena kaldal, asutatud [[1630]]), Lensk, Oljokminsk, Pokrovsk ja Jakutsk. Viimane neist on asutatud [[1632]] ja oma 289 tuhande elanikuga on ta [[Kirde-Venemaa]] suurim linn.
Kõige suuremad jõe[[sadam]]ad Leena kaldal on lähtest suudme poole minnes [[Ossetrovo]] (3500 km suudmest, asub Ust-Kutis), Kirensk, Lensk (2648 km, teenindab Mirnõi teemandikaevandusi), Oljokminsk, Pokrovsk, Jakutsk (1530 km), Sangar ja Tiksi (asub deltas, 0 km).
[[Maantee]]d asuvad Leena kaldal üksnes lühikeste lõikudena: Katšugist Žigalovoni, vasakul kaldal Lenskist Njujani ja Pokrovskist Namtsõni ning paremal kaldal Mohsogollohhi vastast kuni Nižni Bestjahhini.<ref name=SMA/>
== Viited ==
{{Viited}}
{{Commonscat|Lena River}}
[[Kategooria:Leena jõgikond]]
[[Kategooria:Venemaa jõed]]
[[Kategooria:Sahha jõed]]
| |||